Tööstusettevõtete kasvu väljavaated on viletsamaks muutunud
Tööstusettevõtete tootmismahu kasv aeglustus kolmandas kvartalis
Kolmandas kvartalis aeglustus tööstustoodangu mahukasv kolme protsendini. Sellele aitas kaasa nii töötleva tööstuse tootmismahu kasvu aeglustumine kui ka langus mäetööstuses, samas kui elektrienergia tootmismaht tegi tugeva kasvukiirenduse. Selle aasta esimese kolme kvartaliga on tööstustoodangu mahukasv tublisti allapoole tulnud (eelmisel aastal 8%, sel aastal 4%). Samas on EL liikmesriikide võrdluses sel aastal Eesti tööstustoodangu kasv olnud tublisti üle keskmise – meist eespool on 8-9 riiki.
Töötleva tööstuse tootmismaht aeglustus kolmandas kvartalis kahe protsendini. Kõige enam panustasid selle tööstusharu tootmismahu kasvu elektroonikatööstus, õlide tootmine ning masinate ja seadmete remont ja paigaldus. Ainuüksi elektroonikatööstuse tootmismahu kasvuta oleks kogu töötleva tööstuse tootmismaht eelmise aasta sama kvartali suhtes nulli jäänud. Elektroonikatööstuse kasvu taga on nii baasefekt (kuna eelmisel aastal selle tegevusala tootmismaht langes), kuid ka kvartal-kvartali võrdluses on sel aastal kasvud veidi paremad olnud. Samas, ligikaudu pooltes töötleva tööstuse tegevusalades tootmismaht vähenes.
Tööstusettevõtete konkurentsivõime nõrgenemise risk on suurenemas
Aeglustunud on ka tööstusettevõtete käibekasv – kui käesoleva aasta esimeses ja teises kvartalis kasvas töötleva tööstuse ettevõtete käive ligikaudu seitse protsenti, siis kolmandas kvartalis aeglustus see nelja protsendini. Sel aastal on töötleva tööstuse tootjahinnakasv aeglustunud, mis tähendab, et sama tootmismahu juures on ettevõtete käive väiksem. Kuigi tööjõukulude kasv töötlevas tööstuses on selle aasta esimesel poolaastal jäänud alla selle tööstusharu käibekasvule, võib käibekasvu aeglustumine koos kiire palgakasvu püsimisega seda vahekorda muuta ning halvendada töötleva tööstuse ettevõtete hinnapõhist konkurentsivõimet. Tööstusettevõtted leiavadki, et nende konkurentsivõime on nii välis- kui koduturul halvenenud. Kui aga vaadata pikemas vaates tagasi, on Eesti ekspordis kodumaise lisandväärtuse osakaal tõusnud, mis võimaldab ka tooteid kallimalt müüa. Kuna me oleme oma ekspordiga väärtusahelas kõrgemale tõusnud, on ka meie ettevõtted jõudnud hoopis keerulisemasse konkurentsikeskkonda.
Ekspordikasv aeglustus. Eesti koduturg ei kompenseeri välisnõudluse tugevamat vähenemist
Kuna töötleva tööstuse ettevõtted suunavad ekspordiks ligikaudu 70% käibest, mõjutab välisnõudlus oluliselt nende tootmismahtu. Kolmandas kvartalis aeglustus ekspordikäibe kasv aastases võrdluses vaid ühe protsendini. Ekspordikasvu aeglustumist on aga osaliselt kompenseerinud suurem müük koduturule, kuhu suunatud käive suurenes 10%. Eesti koduturg ei ole aga piisavalt suur selleks, et kompenseerida välisnõudluse tugevamat vähenemist.
Eesti tööstusettevõtete kindlustunne on küll veel kõrge, kuid see on juba eelmise aasta algusest tasapisi allapoole tulnud. Ühest küljest on tootmise väljavaated eesolevatel kuudel jätkuvalt tugevad, kuid hinnang uute tellimuste, sealhulgas eksporditellimuste kohta, ei ole enam kaugeltki nii positiivne, kui veel poolteist aastat tagasi.
Nõrgem välisnõudlus seab piirid meie ettevõtete ekspordikasvule
Euroala ostujuhtide indeks on sel aastal pidevalt nõrgenenud ning oktoobris langes see üle kahe aasta madalaimale tasemele. Tööstustoodangu ja uute tellimuste kasv on ka euroalal viimastel kuudel aeglustunud ning ettevõtete kindlustunne eesolevate kuude tootmismahu kasvu suhtes on langenud. Ekspordimahu kasv on euroalal sel aastal järsult aeglustunud, mida paljud ostujuhtide indeksi küsitluses osalejad seostavad kaubanduskonflikti ning sellest tulenevalt suurenenud riski ja tasapisi halveneva globaalse majanduskeskkonnaga. Ekspordist sõltuvate tegevusalade kasvu aeglustumine on hakanud üha rohkem mõjuma ka teenustesektorile. Eesti kaupadele suurimate turgude (Soome, Rootsi, Saksamaa ja Läti) majandused peaksid järgmisel aastal küll veel tugevad püsima, kuid nende kasv aeglustub. See seab ka piirid meie ekspordikasvule.
