Tugev ekspordikasv tuleb vaid üksikutest kaupadest
Möödunud aasta novembris kasvas Eesti päritolu kaupade eksport aastases võrdluses 9 protsenti. Tegemist oli juba kolmanda järjestikuse kuuga, mil kaupade eksport suurenes. Aasta 11 kuuga vähenes kaupade eksport aga ligi 3 protsenti. Samas olid aasta esimene ja teine poolaasta väga erinevad. Kui möödunud aasta esimesel poolaastal vähenes Eesti päritolu kaupade eksport aastases võrdluses 12 protsenti, siis teise poolaasta viie kuuga suurenes see 9 protsenti.
Sellise tugeva ekspordikasvu taga on aga vaid üksikud kaubagrupid ehk, ekspordikasv ei ole laiapõhjaline. Nii nagu eelmistel kuudelgi, viisid ekspordi kasvule kommunikatsiooniseadmete ja õlitoodete väljaveo suurenemine. Ilma nende kaupadeta oleks eksport novembris olnud tugevas languses. Ka riigiti oli Eesti päritolu kaupade ekspordikasv väga ebaühtlane. Valdav osa ekspordi suurenemisest tuli kommunikatsiooniseadmete väljaveost USA-sse. Tugev ekspordikasv toimus ka Hollandisse, kuhu veeti rohkem õlitooteid. Eksport vähenes aga enim Saudi- Araabiasse, Türgisse ja Soome. Soome suunal, mis on olnud Eesti kõige suurem kaubanduspartner ja kuhu eksport on olnud kõige mitmekesisem, oli ekspordilangus võrdlemisi laiapõhjaline. Eelmise aasta 11 kuuga vähenes Eesti päritolu kaupade eksport meie põhjanaabrite turule ligi 6 protsenti. Vaatamata selle meie kaupade turuosa Soomes möödunud aastal suurenes.
Eesti töötleva tööstuse, suurima kaupu eksportiva majandusharu, kindlustunde paranemine detsembris jätkus ning see tõusis 2019. aasta varakevade tasemele. Paranenud on nii tootmismahtude ja ekspordikasvu väljavaade ning ettevõtete hinnang oma eksporditellimuste kohta. Ka euroalal, kuhu suunatakse 47 protsenti Eesti kaupadest, on töötleva tööstuse ostujuhtide indeks paranenud ja näitab kogu möödunud aasta teisel poolaastal kasvu. Küll aga viitab euroala kogumajandust iseloomustav indeks majandusaktiivsuse langusele ning seega ka nõrgenenud nõudlusele. Kuigi käesoleva aasta lähikuudel piiravad riikide abinõud viiruse teise laine ohjeldamiseks ekspordivõimalusi, siis peaksid need aasta kokkuvõttes tublisti paranema. Üldine välisnõudlus ehk Eesti suuremate kaubanduspartnerite import peaks sel aastal suurenema.
