Uuring: kolmandik Eesti elanikest peab end keskklassi kuuluvaks
Ligi kolmandik Eesti elanikest peab end keskklassi kuuluvaks, selgus Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi viidud uuringust. Keskklassi iseloomustavateks tunnusteks peetakse eelkõige isikliku eluaseme omamist, lisakulutuste tegemise võimalust pärast igakuiste vajalike ostude tegemist ja arvete maksmist, võimalust lubada endale uue või kasutatud auto ostmist ning vähemalt kord aastas välismaal puhkusereisil käimist. Keskklassi kuuluvaks võib uuringus osalenute arvates pidada inimest, kelle igakuine netosissetulek jääb vahemikku 1450-2200 eurot.
Noored peavad ennast keskmisest enam jõukaks
Ennast keskklassina tajuvate Eesti elanike seas on enam 25-34-aastaseid inimesi. Noored liigitavad ennast keskmisest sagedamini ka jõukamasse või kõrgemasse keskklassi kuuluvaks. Puudustkannatavaks või vaeseks loevad end keskmisest sagedamini muust rahvusest 50-74-aastased väiksema sissetulekuga inimesed.
Jõuka või kõrgema keskklassina tajub ennast 7% Eesti elanikkonnast, ligi pooled elanikest peavad ennast madalamasse keskklassi kuuluvaks ning 14% tajub ennast puudustkannatava või vaesena.
Kõige olulisem keskklassi näitaja on isikliku eluaseme omamine
56% elanikest pidas oluliseks keskklassi kuulumise tunnuseks isikliku eluaseme omamist. 48% elanikest pidas oluliseks seda, et leibkond saab pärast sundkulutuste tegemist endale igakuiselt lubada ka lisakulusid.
End kõrgemasse keskklassi või keskklassi liigitavad inimesed peavad keskklassi tunnuseks eelkõige välismaal puhkusel käimise võimalust. Nooremad ehk 25-34-aastased inimesed tähtsustavad keskklassi kuulumise puhul auto ostmise võimalust. 35-aastased ja vanemad vastajad toovad keskklassi tunnusena sagedamini välja suuremate säästude omamist. Vastajad, kes tajuvad ennast puudustkannatavaks või vaeseks, peavad keskklassi iseloomustavaks jooneks lastele tasulise hariduse võimaldamist.
Keskklassi kuuluvaks võib uuringus osalenute arvates pidada inimest, kelle igakuine netosissetulek jääb vahemikku 1450-2200 eurot. Keskklassi kuuluva neljaliikmelise pere igakuise vaba raha tajutud jäägiks on uuringutulemuste põhjal 940 eurot.
30% inimestest peab end keskklassi kuuluvaks, milline on aga tegelikkus?
Küsitluses osalenute arvates kuulub Eestis keskklassi ligi kolmandik elanikkonnast.
Uuringus osalenute poolt välja toodud sissetulekute ja vaba raha kriteeriumi järgi kuulub Eestis keskklassi ligikaudu 10-20% elanikest. Teisisõnu teenib keskklassi iseloomustavat netosissetulekut 1450-2200 eurot kuus ühe pereliikme kohta Eestis vaid umbes kümnendik elanikest.
Säästude järgi kuulub keskklassi hinnanguliselt 20% leibkondadest, kuid sääste on paljudel peredel siiski napilt. Kantar Emori hiljutise uuringu järgi saaks peamise sissetulekuallika kadumisel 3 kuud kuni 1 aasta hakkama vaid 28% peredest. See näitab, et perede säästupuhver on pigem väike ja säästud on ka ebaühtlaselt jaotunud.
Kui vaadata füüsilisi varasid ning elustiili, siis kuulub keskklassi rohkem kui 30% elanikest. 80% rahvastikust on oma eluruumi omanik, üle 50% leibkondadest omab autot. Samas on eluasemed sageli üsna väikesed või kehvas seisus ja 40% autodest on üle kümne aasta vanad. Nädalast puhkust kodust eemal saab endale lubada 70% leibkondadest.
Miks on keskklass oluline?
Suurt keskklassi peetakse ühiskonna ja majanduse stabiilsuse eelduseks. Lisaks peaks tugev ja suur keskklass kaasa aitama mõõdukamale ja demokraatlikumale poliitikale ning vähendama populismi ohtu riigijuhtimises.
Keskklassi kriteeriumid erinevad riikide lõikes ning sotsiaal- ja majandusteadlased on aja jooksul keskklassi erinevalt defineerinud.
Kuigi riigiti määratletakse keskklassi erinevalt, ollakse ühisel arusaamal, et keskklassi kuuluva inimese sissetulek võimaldab tal oma eluga ilma raskusteta hakkama saada ning tal jääb igakuiselt vaba raha säästmiseks, investeerimiseks või vajadusel suuremate kulude tegemiseks.
Keskklassi kasvule aitavad kaasa suur tööhõive, sissetulekute kasv ja ettevõtete majandustegevuse soodustamine. Keskklassi suurust mõjutab ka maksupoliitika. Eesti kõrge tööhõive ja kiire palgakasv aitavad küll kaasa inimeste elatustaseme tõusule, kuid suurenenud tööjõukulud vähendavad ettevõtete kasumlikkust ja pidurdavad konkurentsivõime paranemist.
Uuringu viis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi Kantar Emor tänavu juulis. Kokku osales veebiküsitluses 1089 elanikku vanuses 15-74 aastat.
Täpsemate uuringutulemustega saad tutvuda siin:
