Viimaste kuude ekspordilangus ei ole laiapõhjaline

Ekspordilanguse taga on peamiselt põlevkiviõlitooted ja elektrienergia

Kuigi Eestis toodetud kaupade väljavedu vähenes augustis 3% ning selle aasta esimese kaheksa kuuga on kogu ekspordikasv järsult aeglustunud, on selle taga peamiselt põlevkiviõlitoodete ja elektrienergia ekspordi tugev langus. Ilma nende kaupadeta kasvas eksport augustis 3% ning selle aasta esimese kaheksa kuuga on ekspordikasvu aeglustumine olnud minimaalne (sel aastal ekspordikasv 5%, eelmisel aastal 6%). Kui võtta arvesse hinnamuutuse mõju (viimastel kuudel on ekspordihindade keskmine kasv praktiliselt nulli lähedal või kohati isegi languses), siis on kaupade eksport (ilma põlevkiviõlitoodete ja elektrienergiata) sel aastal isegi veidi tugevam kui möödunud aastal. Seega ei ole ekspordilangus laiapõhjaline.

Põlevkiviõlitoodete ekspordi languse taga on paljuski eelmisel aastal nende kaupade järsult suurenenud väljavedu, mis tõstis võrdlusbaasi kõrgele. Kuigi põlevkiviõlitoodete eksport on tugevasti vähenenud, on see sel aastal oluliselt suurem ülemöödunud aasta tasemest. Elektrienergia ekspordi vähenemise taga on aga süsihappegaasi kvoodi hinna tõustust tulenevalt siinse elektritoodangu langus (sel aastal on elektritootmine vähenenud 37%).

Ekspordikasvu on sel aastal enim toetanud erinevate masinate ja seadmete, mobiilsideseadmete, puitehitiste, mõõte- ja täppisseadmete ning plasttoodete väljavedu.

Enim on eksport suurenenud USA-sse, Taani ja Hispaaniasse

Kui vaadata riikide lõikes, siis on sel aastal kaupade eksport Eestist kõige enam suurenenud USA-sse, Taani ja Hispaaniasse. USA-sse valdavalt mobiilsideseadmete, Taani ja Hispaaniasse aga põlevkiviõlitoodete arvelt. Kõige enam on aga väljavedu vähenenud meie lõunanaabri, Läti, turule ning selle taga on peamiselt vähenenud elektrienergia ja põlevkiviõlitoodete eksport.

Euroopa võrdluses on Eesti ekspordistruktuuris lõpptarbekaupade osakaal väike

Nii nagu enamikes teisteski Euroopa riikides, on ka meie ettevõtete kaupade ekspordistruktuuris kõige suurema osakaaluga (sel aastal 56%) vahetooted (pooltooted ja tööstuslik tooraine). Kapitalikaupade (masinad ja seadmed, mida kasutatakse teiste kaupade tootmiseks ning tööstuslikud transpordivahendid) ja tarbekaupade osakaal on suhteliselt sarnane (vastavalt 19 ja 17%). Kui aga võrrelda teiste Euroopa riikidega, siis on Eestis toodetud kaupade ekspordis vahetoodete ja kapitalikaupade osakaal võrdlemisi suur (oleme sellega esimese kolmandiku hulgas), lõpptarbekaupade osakaal on aga väike. Tarbekaupade osakaal Eesti ettevõtete ekspordis on viimasel kolmel aastal vähenenud. Vahetoodete ja kapitalikaupade suurem osakaal näitab välismaal asuvatele ettevõtetele suuremaid allhankeid.

Nõrgenenud välisnõudluse juures on Eesti ekspordil sel aastal veel hästi läinud

Maailma kaubandusmahu kasv on sel aastal järsult vähenenud ning viimastel kuudel on langus süvenenud. Samuti on meie suuremate Euroopa kaubanduspartnerite import kas aeglustunud või ka langusesse läinud. Selles kontekstis on Eesti ekspordil sel aastal veel võrdlemisi hästi läinud. Küll on aga meie ekspordikasv tasapisi aeglustuv. Tööstusettevõtete ekspordikasvu ootused, mis võtsid suuna alla juba eelmise aasta alguses, on viimati veelgi halvenenud. Samuti on üha rohkemate ettevõtete murekohaks nõudluse vähenemine. Välisnõudlus peaks lähiajal veelgi nõrgenema, mis tõenäoliselt halvendab ka Eesti ettevõtete ekspordiväljavaateid.

Käibekasvu oodatav aeglustumine tähendab suuremat survet ettevõtete kuludele

Üle poole Eesti kaupade ekspordist tuleb töötlevast tööstusest. Töötleva tööstuse ettevõtted ekspordivad keskmiselt ligikaudu kaks kolmandikku oma toodangust. Kui ettevõtete sektoris kokku kasvavad tööjõukulud juba pikemat aega tööjõu tootlikkusest kiiremini, siis töötlevas tööstuses on olukord parem. Selle aasta esimesel poolel ületas töötlevas tööstuses tööjõukulu kasv küll veidi tootlikkuse kasvu, kuid vähemalt viimase kahe ja poole aasta keskmisena kasvab tööjõu tootlikkus, suurenenud nõudluse toel, töötlevas tööstuses tööjõukuludest kiiremini. See on aidanud kaasa selle tööstusharu ettevõtete kulupõhise konkurentsivõime parandamisele välisturgudel. Välisnõudluse nõrgenemine, koos eksportivate ettevõtete oodatava käibekasvu aeglustumise või isegi langusega, tähendab suuremat survet nende kuludele, sh tööjõukuludele.