Finantsturud strateegi pilguga

September 2021 – Tallinna börsi IPOdroomil puhub pärituul. Iga loos võidab. Artikkel sellest, kuidas pensionipõlve pidav proua sõitis kaasa Harju Elektri ralliga, müüs Coopi tipust ning duubeldas raha krüptovaluutaga. Kui ma püüdsin koos Peeter Koppeliga läbi lillede märku anda, et taolised lood on vastutustundetud ning jätavad investeerimisega kaasnevatest riskidest täiesti vale mulje, siis peeti meid kibestunud keskealisteks meesteks, kellel on lihtsalt kade meel, kui kellegil hästi läheb. Ei olnud kade. Hirm oli, sest me oleme taoliseid mustreid ka varem korduvalt näinud ning elukogemus sundis ettevaatlikkusele.

Kallim raha hind tõi uued mängureeglid

Varade hindade mullistumisele hakati teise pilguga vaatama kohe peale Venemaa-Ukraina sõja puhkemist. Aastaid alainvesteeritud olnud energiasektoris tekkis defitsiit, mis kiirelt kasvavate hindade toel rahatrükist alguse saanud inflatsiooni kappama panid. Keskpankurite näod muutusid üha murelikumaks, sest kontrolli alt kaduda ähvardav elukalliduse tõus seadis kahtluse alla nende tõsiseltvõetavuse. Augustikuine Jackson Hole rahamaailma vägevate kohtumine oli päästikuks, mis tekitas rahale taas hinna. Head ajad uinutavad ja vahepeal juba inimõigusena tundunud miinusmärgiga baasintressimäärad olid äkki kadunud. Kapitali hinna kallinemine on surve alla pannud nõrgema bilansiga ettevõtted. Investorid pole enam nõus kunagi tulevikus teenitavate kasumitega ning soovivad kõrge inflatsiooni ajal kindlat rahavoogu kohe. Nii on ka ehk pisut paremini mõistetav, kus aastaid investorite soosingus olnud tehnoloogiasektori aktsiad on sel aastal nõrgimate seas. Eriti halvasti on läinud väiksemate kasvufirmade aktsiatel, kus pole üllatavad 50-90 protsendilised langused. Viimastel aastatel populaarsust kogunud ESG investeeringutel pole samuti hästi läinud ning tootluse tipus troonivad firmad, mis ESG-st kauge kaarega mööda käivad – fossiilkütused, kaitsetööstus, tubakas, hasartmängud.

Finantsturgudel on tihti nii, kus eelmiste aastate kaotajad on uuel aastal tipus ja vastupidi. Möödunud aasta üks suuremaid luusereid Türgi on 2022. aastal tootluse tabeli ülemises otsas ning sealne turg on suutnud teenida investoritele positiivset reaaltootlust. Kõrged energiahinnad on tublisti toetanud Brasiilia ja Singapuri börsi. Selle aasta suurimate langejate seast leiame Hiina, Lõuna-Korea, Rootsi ja Ida-Euroopa aktsiaturud.

Rikkuse kadumise aasta

Aasta 2022 läheb ajalukku rikkuse kadumise aastana. Paljudest miljardäridest on taas saanud miljonärid ning miljonärid on naasnud lihtsurelike hulka. Alles on veel mõned üle triljoni dollari turuväärtusega ettevõtet. Kergelt tulnud, kergelt läinud. Viimased kaks aastat on valdav osa inimesi elanud vaesumise kiirteel ning suguvõsa kokkutuleku peateemaks on olnud kõrged toidu- ja energiahinnad.

Kriisiaastatele on omased süsteemi puhastumine ning kahjuks ka erinevad finantspettused. Hoiu-laenuühistute kokkuvarisemine, krüptovarade kaos, Hiina kinnisvaraturg – need on vaid mõned näited, kus liigne riskide võtmine on kurjalt kätte maksnud. Osad finantsvabaduse poole liikujad on  vale strateegia tõttu täna finantsidest vabad. Paljudel on tuju läinud ning ei soovi enam kunagi investeerida. Natukene veel ja finantsvabaduse grupis on peateemaks, et raha ei ole elus kõige olulisem ning rikkuse kogumise asemel tasub hoopis elu püsiväärtusele keskenduda.

Pilk tulevikku

Uude aastasse piiludes ei saa me üle ega ümber inflatsioonist ning intressimääradest. USA 2 ja 10 aastaste võlakirjade tootluste erinevus on jätkuvalt selgelt lühemaajaliste võlakirjade kasuks, mis ajaloolisele kogemusele tuginedes halastamatult vähemalt lühiajalist majanduslangust prognoosib. Tööturu tugevus sunnib USA keskpanka intresside tõstmisega jätkama. Kallim raha hind teeb oma tööd viitajaga ning on olemas arvestatav oht, et keskpangad pingutavad intresside tõstmisega üle. Seega tasub lähema poole aasta jooksul intressitundlike sektorite nagu kinnisvara ja private equity ning ka pikema duratsiooniga võlakirjade ostmisel ettevaatlik olla. Pigem tasuks kaaluda tugeva rahavooga ning väikese võlakoormusega ettevõtete aktsiad.

Rootsi kroon pole ammu aega nii odav olnud,  mis muudab huvitavaks firmad, mille tootmiskulud on kohalikus valuutas, aga müügitulud dollarites. Fundamentaalselt on atraktiivsed Ida-Euroopa ettevõtete aktsiad ja seda eriti siis, kui Ukraina sõda peaks läbi saama. Aasiast tasub silma peal hoida Hiina ja Lõuna-Korea väärtpaberitel. Kallinev raha  hind survestab veel kasvuettevõtteid, kuid inflatsioonitempo alanemine toob sektorisse kiiresti esimesed päiksekiired.  Usun, et järgmise aasta  parim tootlus võib tulla IT firmade, internetikaubamajade, pooljuhtide tootjate või tarkvarafirmade seast. Parimad ajad on energiasektori energiasektori ettevõtete jaoks ilmselt möödas.

Nende ridade kirjutamise ajal on maailmas veel väga palju probleeme, mis kõik koos finantsturge survestavad. Tasub meeles pidada, et kui maailmas poleks enam ühtegi muret, siis poleks ka kunagi võimalik ühtegi finantsvara soodsalt osta. 2023 kujuneb usutavasti konsolideerumise aastaks. Tugevamad suurendavad oma turuosa ja elu läheb edasi. Väiksemat volatiilsust ning stabiilsemat kasvu julgen prognoosida alates aastast 2024.

Käesolevat teavet ei tohi käsitleda investeerimissoovituse või -nõustamisena ega kutsena osta või müüa väärtpabereid või teha muid tehinguid. Investeeringu  väärtus võib ajas nii kasvada kui ka kahaneda. Mineviku tootlus ei viita sarnasele tootlusele tulevikus.