Saa kinnisvaraturust osa läbi ETFide
Kinnisvaraturust osa saamiseks ei ole vaja füüsilist kinnisvara osta, vaid piisab ka börsil kaubeldavate fondide (ETFide) soetamisest.
Läbi ETFide on võimalik panustada erinevate geograafiliste piirkondade kinnisvaraturgudele nagu näiteks arenenud turud või arenevad turud, lisaks USA, Suurbritannia või Euroopa kinnisvaraturud. ETFid hõlmavad endas erinevate kinnisvarafirmade ja REITide (ingl. k Real Estate Investment Trust, eesti keeles börsil kaubeldavad kinnisvarafondid) osakuid. Mõned ETFid maksavad kvartalidividende ning enamus on võrdlemisi madalate haldustasudega.
Millest kinnisvara ETF koosneb?
Varade pooles suurim UCITS kinnisvara ETF on peaaegu 1,2 miljardi euro suurune arenenud turgudele keskendunud iShares Developed Markets Property Yield, mis koosneb rohkem kui 350 positsioonist. Kolm suurimat positsiooni on globaalse haardega kinnisvaraarendaja Prologis, USA põhine kinnisvarainvesteeringute usaldusühing Public Storage ning USA ärikinnisvarale keskendunud Realty Income.
Lisaks koosneb ETF börsil noteeritud kinnisvarafirmadest Uus-Meremaal, Austraalias, Jaapanis, Itaalias, Kanadas, Suurbritannias, Rootsis ja Saksamaal. Tegemist on väga laiahaardelise fondiga ning see annab investorile võimaluse panustada mitmele kinnisvaraturule korraga, aidates niimoodi ühe turu riske paremini hajutada.
Tallinna börsil kauplevad kinnisvarafondid Eften ja Baltic Horizon. Kui Eften on lisaks ärikinnisvarale keskendunud ka elukondlikule kinnisvarale, siis Baltic Horizon on ainult ärikinnisvarafond.
Kinnisvarafondi riskid
Viimasel aastal on suurimaks riskiks olnud kinnisvarafondidele tõusvad intressimäärad maailmas. Inflatsiooniga võitlemiseks on maailma keskpangad tõstnud hoogsalt intressimäärasid ning see ei ole jätnud mõjutamata ka kinnisvarafonde.
Kõrgemad intressimäärad muudavad laenamise kallimaks ja seetõttu on muutunud ka kinnisvara kättesaadavus raskemaks. See omakorda võib viia kinnisvarahindade languseni ja mõjutada kinnisvarafirmade tulemusi.
Mõju on tuntav ka ärikinnisvaras, kus uute projektide ostmiseks või ehitamiseks kasutatakse palju laenuraha. Kuna laenud on muutunud kallimaks, jäävad ka uute projektide marginaalid väiksemaks.
REIT-e on investorid tavaliselt eelistanud kõrge inflatsiooni ajal, kuid praegune intressimäärade keskkond on nõudlust hoopis vähendanud. Näiteks USA REITe kajastav indeks S&P Developed REIT Index on 12 kuuga langenud 4%, samas kui aktsiaindeks S&P 500 on tõusnud 15%. Viie aastaga on muutus olnud vastavalt -10% ja +61%.
Olukord USA kinnisvaraturult näitab, et nõudlus korterite järele on endiselt stabiilne, nõudlus kontoripinna järele on vähenenud, kuid nõudlus jaemüügipindade järele on jätkuvalt nõrk.
Kinnisvaraga portfelli hajutama
Kinnisvarafondid võivad aidata portfelli hajutada. Praegune langus REIT sektoris võib olla tingitud eelkõige teadmatusest kui kõrgele keskpangad intressimäärasid võivad tõsta. Kui intressimäärad hakkavad stabiliseeruma, võib ka REIT-ide väljavaade olla stabiilsem.
Käesolevat teavet ei tohi käsitleda investeerimissoovituse või -nõustamisena ega kutsena osta või müüa väärtpabereid või teha muid tehinguid. Investeeringu väärtus võib ajas nii kasvada kui ka kahaneda. Mineviku tootlus ei viita sarnasele tootlusele tulevikus. Välisvaluutas denomineeritud väärtpabereid mõjutab valuutakursside muutmise risk, mis võib vastavate väärtpaberite väärtust nii kasvatada kui kahandada.
