Teine kvartal Balti börsil: Alahinnatud võimalused

Kolme Balti riigi majandused on viimastel aastatel lahku kasvanud. Kui Lätis ja Leedus on inflatsioon vaibunud, püsib see Eestis peamiselt kõrgete tarbijamaksude tõttu.

Swedbanki makromajanduse analüütikud prognoosivad, et edaspidi toetab majapidamiste tarbimist tuntav reaalpalga kasv, kuid eksportturgudel taastub nõudlus tõenäoliselt alles 2025. aastal. Järgmisel, eriti aga 2026. aastal annavad eluasemeturu taastumisele hoogu madalad intressimäärad ja taskukohasuse paranemine (vt Swedbanki 27. augusti majandusülevaadet).

Kasumlikkuse kolm mõjutajat

Teises kvartalis langes meie jälgitud ettevõtete keskmine müügikasv taas alla nulli ja oli aasta võrdluses -4,4%, samas kui esimeses kvartalis oli see näitaja aasta võrdluses +1,6%. Samal ajal muutus puhaskasum keskmiselt võrreldes aastataguse ajaga teises kvartalis +2,9% ja esimeses kvartalis 4,6%. Meie arvates mõjutasid selle perioodi kasumlikkust kolm tegurit:

• Märkimisväärne mahu- ja/või hinnalangus (näiteks põllumajanduslike toorainete, maagaasi ja elektri sektoris) kahjustas suure finantsvõimendusega ettevõtete (Baltic Horizon, Novaturas, Infortar, TKM Group) üleüldist müügitulu ja kasumit. Samal ajal suutsid suhteliselt paindlikuma kulustruktuuriga (Akola Group, Merko Ehitus) ettevõtted väiksemast müügimahust üle olla ning kasumlikkust säilitada või lausa kasvatada.
  
• Kõrged intressimäärad kippusid endiselt mitte soosima suure finantsvõimendusega ettevõtete (Baltic Horizon, Tallinna Vesi) puhaskasumit ja soosima intressitulu teenivaid laenuandjaid.
  
• Aina kasvav konkurents survestas tarbijakesksete ettevõtete (Novaturas, TKM Group) kasumlikkust.

Lühikeses või keskpikas vaates ehk 2024.–2026. aastatel ootame enamikult jälgitavatelt ettevõtetelt (üheksalt viieteistkümnest) jätkuvalt head finantsdistsipliini. See tähendab oma viimase kümne aasta keskmise ROE kordamist või ületamist.

Võimalused eri sektorites

Finantssektor toodab ikka veel enneolematuid kasumeid, mis väljendub 2024.–2026. aastatel 15–20% omakapitali tootluses. Meie investeerimisteooria peab endiselt paika – Euroopa Keskpanga järkjärgulised intressimäära kärped korvab jõulisem laenamine, kasvavad avaliku taristu kulud ja kaitsekulud ning majapidamislaenude osakaalu taastumine seoses tarbijate kindlustunde paranemisega.

Suhtume soojalt ka Baltikumi energiasektorisse, kuna tohutu nõudlus uute taastuvenergia võimsuste järele peegeldub uutes hinnatasemetes, mis on võrreldes varasemate perioodidega ligi kaks korda tõusnud. Pilt ei ole aga mustvalge. Me ei saa teisiti, kui imestada Ignitise üle, kellel on kõik trumbid käes –integreeritud ärimudel, kvaliteetsed rajatised, kiire varade käive. Samal ajal kannatab Enefit Green oma tootmisprofiili tõttu lühiajaliselt veel kasvuvalu all. Lõpuks jääme positiivseks Infortari suhtes, mille peamine tegevusala on maagaasi import ja turustamine piirkonnas.

Tarbijale suunatud sektor, mida esindavad Akola Group, Apranga, Novaturas, Tallink ja TKM Group, on 2024. aastal näidanud lahknevaid tulemusi. Prognoosime korralike tulemusi Akola kontsernile tänu toiduainetetööstuse investeeringutele; Aprangale, kuna nõudlus riiete järele püsib ja mitmekesise ärimudeliga TKM Groupile.
Vastupidises suunas liigub paraku Novaturas, mis peab nii sel kui ka järgmisel aastal rabelema, et tihedas konkurentsis pead vee peal hoida. Tallinkile prognoosime head kapitalitulu, sest ettevõtte optimeeritud ärimudel peab äärmiselt tasuvate tšarterlepingute ajutisele peatamisele hästi vastu.

Kinnisvarasektor, mida esindavad Baltic Horizon (REIT), Merko Ehitus ja Tallinna Sadam (maaomanikust sadam) näitab samuti kahetisi tulemusi. Kapital on kallis ja aktiivsus jätkuvalt madal, nii et kuigi eluasemeturul on hinnad põhjas ära käinud, siis ärikinnisvaraturul on aktiivsus madal ja kogu sektor lohistab jalgu järel. Siiski usume, et Merko on tänu oma tugevale bilansile, mitmekesisusele ja kohanemisvõimelisele ärimudelile hästi valmis majanduslanguse üle elama.

Meie prognoos 2024. aasta hinna ja raamatupidamisväärtuse (P/B) suhtarvule on 1x ehk ligi 20% vähem kui kümne aasta keskmine, mis oli umbes 1,25x. Selle aasta prognoositav keskmine omakapitali tootlus (ROE) on 12%, võrreldes kümne aasta keskmisega 13%. Kokkuvõttes väidame, et Balti aktsiaturg pakub kannatlikule ja pühendunud investorile ainulaadseid võimalusi, mis võivad kuni viiendiku võrra olla alahinnatud.

Esitatud teave on informatiivne, tegemist ei ole investeerimissoovitusega ega kutsega osta või müüa väärtpabereid või teha muid tehinguid.