Erivajadusi toetades saab tööandja pühendunud töötaja

Kõik me oleme erinevad, aga on üks asi, mis kõiki inimesi ühendab. See on soov ennast teostada ja kuhugi kuuluda. Mõned inimesed lihtsalt vajavad edukaks soorituseks natuke rohkem tuge ja paindlikkust. Tööandjad, kes on valmis sellesse panustama, saavad endale lojaalsed ja pühendunud töötajad.

Statistika andmetel on Eesti tööealistest elanikest ligikaudu 100 000 vähenenud töövõimega ja see number on püsinud aastate vältel samal tasemel. Lisaks on inimesi, kellel ei ole küll puuet või vähenenud töövõimet diagnoositud, kuid nende tervislik seisund või eripärad muudavad sellegipoolest töö leidmise keeruliseks. 

Nende inimeste võimalused tööturule siseneda või naasta on sageli piiratud, kuigi nad võivad olla väga head spetsialistid. Miks see nii on? Põhjused on erinevad ja tulenevad sageli pigem ühiskonna hoiakutest ja ettevõtete vähesest  kogemusest erivajadusega inimeste värbamisel kui soovimatusest neid palgata.

Samas on üha enam kerkimas esile tööandjad, kes on võtnud oma südameasjaks nende inimeste kaasamise tööellu ning on valmis sellesse ka mitmel moel panustama. 

Erivajadusega inimeste kaasamine loob väärtust nii töötajale kui ka tööandjale

Kuigi Eesti majanduskeskkond suunab ettevõtteid hetkel pigem kulusid kriitilise pilguga üle vaatama, on viimaste aastate kasvav probleem nii Eestis kui ka maailmas tervikuna olnud kvalifitseeritud tööjõu puudus. Sellega on vähemal või rohkemal määral kokku puutunud paljud tööandjad.

Samas on ühiskonnas jätkuvalt sihtgruppe, kelle kaasatus aktiivsesse tööellu on pigem tagasihoidlik. Üks selline rühm on erivajadustega inimesed.

Töötamine ei ole oluline üksnes elatise teenimiseks. Vajadus eneseteostuseks ja soov kuhugi kuuluda on loomuomane kõikidele inimestele. Kui see vajadus jääb tervisest tulenevate takistuste tõttu rahuldamata, mõjutab see oluliselt inimese enesehinnangut ja elukvaliteeti.

See avaldab omakorda mõju inimese üldisele toimetulekule. Mida suurem on inimeste arv, kes vajavad hakkama saamiseks riigi tuge, seda tugevam on surve sotsiaalvaldkonna toetustele ja riigieelarvele tervikuna.

Erivajadusega inimeste kaasamine ei ole oluline üksnes töötajate vaatest. Tänasel konkurentsitihedal turul, kus mitmes sektoris valitseb jätkuvalt tööjõudpuudus, peaksid ettevõtted kasutama ära kõik võimalused leida häid spetsialiste. Statistika näitab ka, et erivajadusega töötajad on üldjuhul väga lojaalsed ja pühendunud.

Viimastel aastatel on olukord Eestis mõnevõrra paranenud, kuid erivajadusega inimeste tööhõive on jätkuvalt väga madal. Kuna Swedbankis on olulisel kohal sotsiaalne vastutus ja mitmekesine töökulutuur, on ettevõte sellesse viimastel aastatel oluliselt panustanud.

Sihipärane töö algab enne värbamist

Swedbankis ootame oma tiimidesse alati häid spetsialiste. Töö erivajadustega inimeste kaasamisel algab juba enne värbamist: oleme püüdnud aktiivselt leida võimalusi, kuidas julgustada sihtgruppi meile kandideerima. Selleks oleme korraldanud erivajadusega inimestele suunatud töövarjupäevi, teeme koostööd erinevate organisatsioonidega ja jagame võimalusel oma kogemusi nii teiste tööandjatega kui ka tööotsijatega. Peale selle on väga tähtis tõsta juhtide ja kõikide töötajate teadlikkust, mida teeme ettevõtte sees koolituste ja info jagamise kaudu.

Uue töötaja valimisel lähtume alati eeskätt kandidaadi oskustest ja hoiakutest. Juhul kui sobiv kandidaat vajab tulenevalt erivajadusest tavapärasest teistsugust lähenemist, oleme valmis kohandama nii töökeskkonda kui ka muid töötingimusi.

Suunatud tegevused on toonud kaasa ka erivajadusega inimeste suurema huvi ja kolleegide soovitusi sobivate kandidaatide kaasamiseks. Nende soovitustele tuginedes oleme leidnud rakenduse mitmele spetsialistile, kes vajasid erivajaduse tõttu olulisel määral kohandusi nii töökorralduses kui ka abivahendite kasutamises, näiteks kodukontori kujundamine, pangapoolne tugiisik jms.

Nende kandidaatide puhul nägime kompetentsidest tulenevalt väga suurt potentsiaali, mistõttu pidasime vajalikuks neile kindlasti sobiv rakendus leida. Nüüdseks on need töötajad väga hästi sisse elanud ja annavad olulise panuse panga tulemustesse. Erivajadusest tulenevalt vajavad nad ka täna igapäevaste tööülesannete täitmisel mõningast tuge, kuid nende iseseisev toimetulek on väga hea.

Uue töötaja valimisel lähtume alati kandidaadi oskustest ja hoiakutest

Praegu on Swedbanki töötajatest vähenenud töövõimega 1,5% ehk ligi 50 töötajat, paljud neist töötavad pangas juba üpris kaua. Suur osa nendest kolleegidest saavad oma igapäevaste tööülesannetega hakkama ka ilma erilahendusteta. Samas on meil kogemusi nii füüsilise töökeskkonna kui ka muude töötingimuste sobivaks kohandamisega.

Erivajadusega töötaja töökoha kujundamisel keskendutakse sageli füüsilise keskkonna muudatustele ja võimalusele soetada abivahend. Tegelikult on võimalused kaasamiseks palju laiemad – peale füüsilise keskkonna peaks alati silmas pidama ka toetavaid sotsiaalseid suhteid ning eduelamust pakkuvat väljakutset. Parima tulemuse saavutamiseks on väga oluline, et planeerimises osaleksid ka töötaja ise ning tema juht ja lähemad kolleegid. Vajadusel tasub nõu küsida ka majavälistelt spetsialistidelt. 

Et kõik Swedbanki erivajadusega töötajad töötingimuste kohandamist ei vaja, oleme mõelnud ka sellele, mida saaksime selle asemel pakkuda. Nii võimaldame kõigile meie vähenenud töövõimega töötajatele lisapuhkepäevi ja kompenseerime tervist toetavaid teenuseid,  nagu massaaž ja vesivõimlemine; samuti toetame kõneterapeudi või mõne teise vajaliku spetsialisti teenuse kasutamist.

Selleks, et meie erivajadusega töötajad oleksid kursis riigi ja kohalike omavalitsuste pakutavate võimalustega ning leiaksid hõlpsasti teemakohast infot, oleme loonud meie siseveebi erivajaduste-teemalise veebilehe. Leheküljelt leiavad kasulikku infot ka juhid ja töötajad, kelle tiimis töötab erivajadusega kolleeg ning töötajad, kelle peres kasvab erivajadusega laps.

Soovitused tööandjatele, kes soovivad erivajadusega inimesi värvata

• Selgita välja, milliseid kohandusi on tulenevalt erivajadusest või vähenenud töövõimest vaja teha – tööaeg, töökeskkond, töövahendid.
• Koosta ülevaade kuludest, mis nende kohandustega kaasnevad ja leia allikad, millest neid katta.
• Kaasa aegsasti koostööpartnerid ja seotud osapooled – juhid, lähemad kolleegid, Töötukassa.
• Kui kandidaat ise töövestlusel oma erivajadust või töövõime vähenemist välja ei too, ei tohi tööandja seda teemat puudutada, isegi kui puue on silmaga nähtav. Inimesed on erinevad ja tööandjana austame kõikide inimeste õigust diskreetsusele.
• Samas julgustame kõiki kandidaate ja töötajaid oma erivajadusest teada andma. Kui tööandja on vajadustega kursis, on lihtsam leida sobiv lahendus ja seeläbi tagada parem kandidaadi- ja töötajakogemus.
• Kui kandidaat või töötaja on oma erivajadusest või vähenenud töövõimest teavitanud, küsi julgelt küsimusi.
• Kõige tähtsam on mõtteviis — me kõik oleme erinevad ja parim tulemus saavutatakse mitmekesises tiimis üksteist austades ja toetades.