Erivajadusi toetades saab tööandja pühendunud töötaja

Kõik me oleme erinevad, aga on üks asi, mis kõiki inimesi ühendab – soov ennast teostada ja kuhugi kuuluda. Mõned inimesed lihtsalt vajavad edukaks soorituseks natuke rohkem tuge ja paindlikkust. Tööandjad, kes on valmis sellesse panustama, saavad endale lojaalsed ja pühendunud töötajad.

Statistilised andmed näitavad, et Eesti tööealistest elanikest on ligikaudu 100 000 vähenenud töövõimega, ning see näitaja on püsinud aastate vältel samal tasemel. Lisaks on inimesi, kel ei ole küll puuet või vähenenud töövõimet diagnoositud, kuid nende terviseseisund või eripärad muudavad töö leidmise keeruliseks. 

Nende inimeste võimalused tööturule siseneda või naasta on sageli piiratud, kuigi nad võivad olla väga head spetsialistid. Miks see nii on? Põhjuseid on palju ning need tulenevad sageli pigem ühiskonna hoiakutest ja ettevõtete vähesest kogemusest erivajadusega inimeste värbamisel, kui soovimatusest neid palgata.

Samas on üha enam kerkimas esile tööandjad, kes on võtnud südameasjaks nende inimeste kaasamise tööellu ning on valmis sellesse mitmel moel panustama. 

Erivajadustega inimeste kaasamine loob väärtust töötajale ja tööandjale

Kuigi Eesti majanduskeskkond suunab ettevõtteid praegu kulusid pigem kriitilise pilguga üle vaatama, on viimaste aastate kasvav probleem nii Eestis kui ka maailmas tervikuna olnud kvalifitseeritud tööjõu puudus. Sellega on vähemal või rohkemal määral kokku puutunud paljud tööandjad.

Samas on ühiskonnas jätkuvalt sihtgruppe, kelle kaasatus aktiivsesse tööellu on pigem tagasihoidlik. Üks selline rühm on erivajadustega inimesed.

Töötamine ei ole oluline üksnes elatise teenimiseks. Eneseteostuse vajadus ja soov kuhugi kuuluda on loomuomane kõikidele inimestele. Kui see jääb tervisest tulenevate takistuste tõttu rahuldamata, mõjutab see oluliselt inimese enesehinnangut ja elukvaliteeti.

See avaldab omakorda mõju inimese üldisele toimetulekule. Mida suurem on inimeste arv, kes vajavad hakkama saamiseks riigi tuge, seda tugevam on surve sotsiaalvaldkonna toetustele ja riigieelarvele tervikuna.

Erivajadustega inimesi ei ole oluline kaasata üksnes töötajate vaatest. Praegusel konkurentsitihedal turul, kus mitmes sektoris valitseb jätkuvalt tööjõupuudus, peaksid ettevõtted kasutama ära kõik võimalused leida häid spetsialiste. Statistilised andmed näitavad ka, et erivajadustega töötajad on üldjuhul väga lojaalsed ja pühendunud.

Viimastel aastatel on olukord Eestis mõnevõrra paranenud, kuid erivajadustega inimeste tööhõive on jätkuvalt väga väike. Kuna Swedbankis on olulisel kohal sotsiaalne vastutus ja mitmekesine töökultuur, on ettevõte sellesse viimastel aastatel oluliselt panustanud.

Sihipärane töö algab enne värbamist

Swedbankis ootame oma tiimidesse alati häid spetsialiste. Töö erivajadustega inimeste kaasamisel algab juba enne värbamist: oleme püüdnud aktiivselt leida võimalusi, kuidas julgustada sihtgruppi meile kandideerima. Selleks oleme korraldanud erivajadustega inimestele suunatud töövarjupäevi, teeme koostööd mitmesuguste organisatsioonidega ja jagame võimaluse korral oma kogemusi nii teiste tööandjatega kui ka tööotsijatega. Peale selle on väga tähtis suurendada juhtide ja kõikide töötajate teadlikkust, mida teeme ettevõtte sees koolituste ja info jagamise kaudu.

Uue töötaja valimisel lähtume alati eeskätt kandidaadi oskustest ja hoiakutest. Juhul kui sobiv kandidaat vajab erivajaduste tõttu tavapärasest teistsugust lähenemist, oleme valmis kohandama nii töökeskkonda kui ka muid töötingimusi.

Suunatud tegevused on toonud kaasa ka erivajadustega inimeste suurema huvi ja kolleegide soovitusi sobivate kandidaatide kaasamiseks. Nende soovitustele tuginedes oleme leidnud rakenduse mitmele spetsialistile, kes vajasid erivajaduste tõttu olulisel määral kohandusi nii töökorralduses kui ka abivahendite kasutamises, näiteks kodukontori kujundamine, pangapoolne tugiisik jms.

Nende kandidaatide puhul nägime kompetentsidest tulenevalt väga suurt potentsiaali, mistõttu pidasime vajalikuks neile kindlasti sobiv rakendus leida. Nüüdseks on nad väga hästi sisse elanud ja annavad olulise panuse panga tulemustesse. Erivajadustest lähtudes vajavad nad ka praegu igapäevaste tööülesannete täitmise juures mõningast tuge, kuid nende iseseisev toimetulek on väga hea.

Uue töötaja valimisel lähtume alati kandidaadi oskustest ja hoiakutest

Praegu on Swedbanki töötajatest vähenenud töövõimega 1,5% ehk ligi 50 töötajat, paljud neist töötavad pangas juba üpris kaua. Suur osa nendest kolleegidest saavad oma igapäevaste tööülesannetega hakkama ka erilahendusteta. Samas on meil kogemusi nii füüsilise töökeskkonna kui ka muude töötingimuste sobivaks kohandamisega.

Erivajadustega töötaja töökoha kujundamisel keskendutakse sageli füüsilise keskkonna muudatustele ja võimalusele soetada abivahend. Tegelikult on võimalused palju laiemad – peale füüsilise keskkonna peaks alati silmas pidama toetavaid sotsiaalseid suhteid ning eduelamust pakkuvat väljakutset. Parima tulemuse saavutamiseks on väga oluline, et planeerimises osaleksid ka töötaja ise ning ta juht ja lähemad kolleegid. Vajaduse korral tasub nõu küsida ka majavälistelt spetsialistidelt. 

Kuna kõik Swedbanki erivajadustega töötajad ei vaja töötingimuste kohandamist, oleme mõelnud ka sellele, mida saaksime selle asemel pakkuda. Nii võimaldame kõigile meie vähenenud töövõimega töötajatele lisapuhkepäevi ning kompenseerime tervist toetavaid teenuseid, nagu massaaž ja vesivõimlemine, samuti toetame kõneterapeudi või mõne teise vajaliku spetsialisti teenuse kasutamist.

Selleks, et meie erivajadusega töötajad oleksid kursis riigi ja kohalike omavalitsuste pakutavate võimalustega ning leiaksid hõlpsasti lisainfot, oleme loonud meie siseveebi erivajaduste-teemalise veebilehe. Lehelt leiavad kasulikku infot ka juhid ja töötajad, kelle tiimis töötab erivajadustega kolleeg, ning töötajad, kelle peres kasvab erivajadustega laps.

Soovitused tööandjatele, kes soovivad erivajadustega inimesi värvata

• Selgita välja, milliseid kohandusi on erivajadustest või vähenenud töövõimest lähtudes vaja teha – tööaeg, töökeskkond, töövahendid.
• Koosta ülevaade kuludest, mis nende kohandustega kaasnevad, ning leia allikad, millest neid katta.
• Kaasa aegsasti koostööpartnerid ja seotud osapooled – juhid, lähemad kolleegid, Töötukassa.
• Kui kandidaat ise töövestlusel oma erivajadusi või töövõime vähenemist välja ei too, ei tohi tööandja seda teemat puudutada, isegi kui puue on silmaga nähtav. Inimesed on erinevad ning tööandjana austame kõikide inimeste õigust diskreetsusele.
• Samas julgustame kõiki kandidaate ja töötajaid oma erivajadustest teada andma. Kui tööandja on vajadustega kursis, on lihtsam leida sobiv lahendus ning tagada parem kandidaadi- ja töötajakogemus.
• Kui kandidaat või töötaja on oma erivajadustest või vähenenud töövõimest teavitanud, küsi julgelt küsimusi.
• Kõige tähtsam on mõtteviis – me kõik oleme erinevad ja parim tulemus saavutatakse mitmekesises tiimis üksteist austades ja toetades.