Õppejõud ettevõttesse praktikale? Aga miks mitte?

Möödunud aasta oktoobrist detsembrini olid majandusteaduskonna neli töötajat, majandusteaduskonna õppeprodekaan ja finantsjuhtimise õppejõud dr Laivi Laidroo, õigusteaduse vanemlektor ja programmijuht dr Kristi Joamets, majandusarvestuse dotsent ja õppetöö juht dr Tarmo Kadak ja turunduse õppejõud Eliis Salm pilootprojekti raames Swedbankis praktikal. Uurime projekti eestvedajalt, ettevõtluskoostöö koordinaator dr Helena Rozeikilt, õppejõududelt ja Swedbanki välise järelkasvu valdkonnajuht Kristiin Koppelilt nende muljeid ja mõtteid.

Helena, kust tekkis idee praktikaprogrammi käivitamiseks?

Õppejõududele praktikavõimaluste pakkumise projekt kasvas välja Swedbanki ja ülikooli pikaajalisest koostööst. Üks levinud ettevõtluskoostöö vorme ülikoolide ja ettevõtete vahel on ettevõtete esindajate kaasamine õppeainetesse külalislektoritena, et mitmekesistada akadeemilisi loenguid praktiliste näidetega. Mõtlesime, miks ei võiks see toimida ka vastupidiselt, kus hoopiski õppejõud läheb ettevõttesse, saades nii osa ettevõtte igapäevastest tegevustest. Sellest saavad kasu nii tudengid, kellele hiljem omandatud teadmised edasi viiakse kui ka ettevõtte, kuhu tuuakse akadeemilist teadmist ja kogemust ning ettevõttevälist vaadet.

Majandusteaduskonna õppejõud praktiseerisid pangas jätkusuutlikkuse- ja kommunikatsiooni-, ettevõtete panganduse, finants- ja juriidilises divisjonis. Praktika valdkonnad valiti välja selle järgi, millises valdkonnas soovisid õppejõud oma teadmisi rikastada. Igas üksuses oli õppejõul isiklik mentor ja võimalus kohtuda vastava valdkonna ekspertidega. Praktika viidi läbi kahekuise perioodi jooksul õppejõu ja mentori poolt kokku lepitud ajal ja vormis.

Head õppejõud, miks otsustasite programmis osaleda?

Kristi: „Minu juhitavad õppekavad on seotud majandusõiguse, pangandusõiguse ning rahvusvaheliste äriühingutega. Soovisin saada kinnitust, et teadmised, mida minu õppekavadel antakse, on rakendatavad nii pankades kui ka äriühingutes, kes tegelevad igapäevaselt piiriüleste toimingutega. Lisaks seda, kas on ehk midagi, mida me õiguse õppekaval peaksime rohkem või täiendavalt õpetama.“

Laivi: “Soovisin näha, kuidas pank tugevnenud regulatsioonide ajastul tegelikult toimetab ning mis on viimase kümne aasta perspektiivis muutunud.“

Eliis: „Olen väga seda meelt, et ka õppejõud peavad kogu aeg õppima ja olema kursis sellega, kuidas teooriat ettevõtluses kasutatakse või ei kasutata. Swedbank valdkonna ühe suurema ettevõttena on kindlasti hea koht, kus häid praktikaid näha.“

Kas teie ootused täitusid?

Laivi: „Soovisin saada värskemat sisendit panganduses toimuvast, mis aitaks õppetöös teatud teemasid konteksti panna ning võimaldaks paremini hinnata ka teadustöö kontekstis väljakutseid, millega pangad igapäevaselt vastamisi seisavad. Programmi käigus oli väga hea võimalus saada ette suurem pilt ettevõtete panganduses toimuvast ning sellest, kuidas see mõjutab Eesti ettevõtete igapäevast tegutsemist.“

Kristi: „Tahtsin näha, kuidas pangas igapäevane juristi töö käib. Sain osaleda väga erinevate teemade koosolekutel ning mul oli ka eraldi vestlus juriidilise osakonnaga nende ootustest juristile, kes nende juurde soovib tööle asuda.“

Eliis: „Ootus oli lähemalt tutvuda, kuidas Swedbank jätkusuutlikkuse ja vastutustundega seotud tegevusi planeerib ja ellu viib. Need ootused tänu jätkusuutlikkuse valdkonna juhile ka täitusid.“

Mida praktika jooksul õppisite?

Tarmo: „Eelkõige koostöö möödapääsmatust organisatsiooni tulemuste loomisel ning inimkeskses organisatsioonis inimeste toetamist ja motiveerimist ─ sellesse panustatakse palju. Pole raske ennustada motivatsiooni ja tulemuste vahelist seost. Erialasest poolest panin kõrva taha, et pidevad head töötulemused annab kombinatsioon headest erialastest ja tiimitöö oskustest ning pidevast huvist end täiendada.“

Kristi: „Sain kinnitust, et TalTechi ingliskeelsed õiguse õppekavad nii BA kui MA tasemel on tööturul väga vajalikud. Rahvusvahelise organisatsiooni töötaja peab tundma erialast inglise keelt, et arutada, vaidlustada või sõnastada norme.“

Mis oli praktika ajal teie „ahhaa-moment“?

Tarmo: „Kogesin oma erialase nägemuse väga suurt kokkulangevust pangas nähtuga. Sain kinnitust, et organisatsiooni väärtused on tulemuste tugevad mõjutajad. Panga väärtustest lähtumine oli selgelt tajutav, need ei olnud deklaratiivsed. Näiteks võib tuua väga suure avatuse. See ei olnud ainult strateegiadokumendis olev väärtus, vaid see tõesti „töötas“. Nägin seda nii suures organisatsioonis kindlasti äri soodustava (põhi)tegurina. Näiteks koosolekul esitati selgelt ja analüüsitult kitsaskohti. Nendest avatult rääkimine loob väga tugeva pinnase kitsaskohtadega tegelemiseks ja nende ületamiseks. Ilma avatuseta st „filtriga“ esitamisega ei oleks probleemid nii selgelt esile tulnud ja see omakorda vähendaks tugevalt probleemi lahendamise tõenäosust.“

Kristi: „ Mulle jätsid inimesed sügava mulje. Nad olid nii avatud, sõbralikud, oma tööülesannetele 100% pühendunud. Neile tõesti meeldis pangas töötada.“

Kas soovitate sellises programmis osalemist ka teistele õppejõududele?

Laivi: „Kindlasti soovitan, sest praktika võimaldab hetkeks akadeemilisest maailmast välja astuda ja vaadata, mis praktikas toimub. Saadud teadmiste rakendamise osas tekkisid esialgsed kokkulepped, kuidas saaksime pangaga mõne temaatilise loengu osas koostööd teha. “

Tarmo: „Kindlasti soovitan! Kui oma soovid ja ootused enne välja mõelda ja need esitada, siis pank otsib omalt poolt teemale vastava kontaktisiku.“

Eliis: „Jah, kindlasti! Pean koostööd ettevõtetega väga oluliseks. Nii toimub teadmiste siire mõlemas suunas ja ülikoolil on lihtsam praktikuid ka kohe õppetöösse kaasata. Loodan ka tulevasele koostööle eetika, vastutustundlikkuse ja jätkusuutlikkuse õppeaines.“

Kristi: „Soovitan kindlasti, sest see avardas minu kui programmijuhi silmaringi: nägin ülesandeid, mida minu tudengid peale lõpetamist võivad lahendama hakata. See andis mulle kindlustunnet õppekava arenduse osas. Hea meelega teeksin sellist vaatluspraktikat ka teiste tööandjate juures.“

Pangana on meile oluline panustada ettevõtte järelkasvu ning seetõttu teeme järjepidevalt koostööd ka ülikoolidega. Kvaliteetne haridus ei ole pelgalt ülikooli, vaid ka erasektori vastutus. Läbi taolise programmi panustame kaudselt ka meie tulevikutalentidele kvaliteetsema hariduse pakkumisse. Seetõttu näeme, et õppejõududele praktikavõimaluste pakkumises suurt väärtust.
Kasulik on juba ainuüksi see, et välise vastaspoole küsimustele vastamine nõuab raamidest välja mõtlemist ja oma töö teisiti mõtestamist, kui tavapäraselt harjunud oleme. Lisaks saime kinnitust ka teoreetiliste näidete kõrvutamisel meie igapäevase tööga, et teeme pangas õiget asja õigesti.  Kindlasti soovime ka tulevikus tehnikaülikooliga sarnast koostööd teha. Näeme, et taolised ettevõtmised on ühe eduka koostöö oluliseks osaks.

– Kristiin Koppel, Swedbanki välise järelkasvu valdkonnajuht

Tänu ülikooli ja Swedbanki mõlemapoolsele positiivsele kogemusele jätkub programm juba 2022. aasta sügisel.