Palgasurve annab sellel aastal ilmselt järele

Neljandas kvartalis palgakasv aeglustus

Neljanda kvartali keskmise palga number üllatusi ei pakkunud. Statistikaameti andmetel aeglustus täistööajale taandatud palgakasv 6,4 protsendini. Kasvu aeglustumise taga oli peamiselt kiire töötasu tõus aasta tagasi, 2018. aasta viimastel kuudel. Maksu- ja Tolliameti andmed näitasid kiiremat, 9-protsendilist palgakasvu.

Aasta kokkuvõttes ulatus täistööajale taandatud keskmine brutokuupalk Statistikaameti andmetel umbes 1400 euroni, kerkides aastaga 7,4 protsenti. Sellises suurusjärgus on keskmine brutopalk kasvanud ka eelmistel aastatel.

Palgakasv on hinnatõusust kiirem

Tööjõupuudus soodustab endiselt palgakasvu. Tööjõud on peaaegu täielikult rakendatud ja tööpuudus erakordselt madal. Kuna hindade tõus oli palgakasvust väiksem, tõusis töötajate reaalne ostujõud (ehk hindadega korrigeeritud keskmine netopalk) aastaga keskmiselt 3,5 protsenti.

Palgad tõusevad avalikus sektoris kiiremini kui erasektoris

Viimase kahe aasta jooksul on riigile kuuluvates ametiasutustes palgakasv erasektori omast oluliselt kiirem olnud. Nii hariduses, tervishoius kui avalikus halduses on töötasud sellel aastal kerkinud kümnendiku võrra. Väliskonkurentsile otseselt avatud erasektoris ei ole võimalik töötasu nii kiiresti tõsta.

Sellel aastal peaks palgakasv hoogu maha võtma

Käesoleval aastal peaks palgakasv mõnevõrra rahunema, kuna majanduskasv aeglustub ja nõudlus täiendava tööjõu järele, eelkõige eksportivates harudes, väheneb. Seda kinnitavad ettevõtjate seas läbi viidud uuringud ja ka Töötukassa numbrid, mis näitavad nii registreeritud töötuse kui täitmata ametikohtade arvu suurenemist. Avalikus sektoris peaks palgatõus samuti aeglustuma. Keskmise brutopalga kasv peaks sel aastal ulatuma 6,5 protsendini ja ülejärgmisel aastal 5,5 protsendini.