Visuaalselt karjuv meilivahetus ning meilivahetusest väljajäämine – kas töökiusamine?

Kas oled kunagi saatnud e-kirja, mille pealkiri on kirjutatud rasvases kirjas, trükitähtedega ning mitme hüüumärgiga? Oled mõelnud, et see võib saata saajale vale signaali ja olla negatiivse mõjuga? Teadmine sellest, mida üldse mõistetakse töökiusamise all, võib puudu olla päris paljudel. Swedbanki personalijuht Ülle Matt käis külas PARE taskuhäälingus ja arutles koos Taavi Libega personalitöö muutuste ja fookuste üle.

Ülle Matt, kellel on ligi 20 aastane personalitööga seonduv tööstaaž, on täheldanud, et muutused personalitöös on muutunud käsikäes tööjõuturu vajaduste ja ettevõtluse arenguga. Tema sõnul mõistetakse ettevõtte juhtimiskultuuri nüüd hoopis teistsugusena, kui seda tehti 20 aastat tagasi – töösuhted on paindlikumad ja fookuses on suurem inimlikkus töötajate suunal.

Varem lugesid põhiliselt tööandja huvid ja töötajate huvid jäid tahaplaanile. Seetõttu ei pruugitud mõista seda, et ettevõtte tulemusi loovad suures osas ikkagi selle töötajad. Ülle Matti sõnul oleme täna jõudnud aga sinna punkti, kus teemaks on inimeste enesejuhtimine ja pööratakse tähelepanu oma vaimsele tervisele. Kuid kes sellistele asjadele ligi 20 aastat tagasi mõtles? Eks ikka arstid ja psühhiaatrid, kuid kindlasti mitte töötajad ja nende juhid.

Kuna meie igapäevane tegevus mõjutab teisi meie ümber, siis tuleb ennast analüüsida ja mõista, kas ollakse teineteise suhtes hoolivad ja empaatilised. Arusaam sellest, millist tunnet või emotsiooni võib saajas tekitada agressiivne töömeil või see, kui ta jääb meilivahetusest välja ning ei mõista, millest tema ümber räägitakse.

Uued suunad personalijuhtimises

Personalijuhtimise fookusesse on tulnud uued suunad: tähelepanu vaimsel tervisel, töö ja isikliku elu tasakaal, et vältida tööstressi. Swedbank võitis kampaaniaga „Julge hoolida“ PARE parimate personaliprojektide konkursil mitmekesisuse edendaja auhinna. Omavahel kombineeriti kaks eesmärki: inimeste mitmekesisusest tulenev töökiusamine ja kollegi märkamine koos tunnustamisega. „Julge hoolida, julge väljendada empaatiat, küsi teise inimese käest, kuidas tal läheb ja märka, mis on need faktorid, mis võivad tekitada tööstressi,“ kirjeldas kampaania eesmärki Ülle Matt.

Swedbank tegi eesmärgi lahendamiseks humoorikas võtmes teavitusi ja avas siseveebis sellise võimaluse, kus töötajad said üksteisele tunnustusi saata. Ülle Matti sõnul oleme liiga tööle ja eesmärkidele orienteeritud ja unustame ära, et võibolla keegi kõrval vajab märkamist – kampaaia raames tekitatud võimalus andis selleks sisendi: „Tee see liigutus.“

Heasoovlikkuse kampaania “Julge hoolida”

Kampaania eesmärgiks oli innustada Swedbanki töötajaid looma veelgi hoolivamat ja tähelepanelikumat töökeskkonda, et kõik saaksid tunda end ettevõttes võrdselt hästi ja väärtustatuna. Kampaania perioodil avaldati videoklippe heasoovlikkusest töökeskkonnas eesmärgiga inspireerida töötajaid märkama ja tunnustama oma kolleege nii kontoris kui ka digikanalites.

Lisaks kutsuti töötajaid jätma kampaanialehel positiivseid sõnumeid oma kolleegidele (personaalsed sõnumid jõudsid töötajate postkastidesse), kelle heasoovlikku käitumist nad on märganud või keda nad tahtsid lihtsalt hea sõnaga meeles pidada.

Kampaania keskseks tegelaseks oli Henrik Sarihoolija, keda kampaania videoklippides kehastas näitleja. Projektimeeskond tegi Henrik Sarihoolija nime alt töötajatele kampaania alast kommunikatsiooni ja kampaania raames saadeti igale töötajale ka Henrik Sarihoolija nime alt üks positiivne sõnum.

Projekti tulemus

• 5000 kampaanialehe külastust
• töötajad saatsid kampaanialehelt üksteisele 659 positiivset sõnumit

Kokkuvõttes mõistsid töötajad kampaania eesmärki ja andsid tagasisidet, et kampaaniast oli hoolivama töökeskkonna loomisel abi ning tänu kampaaniale omandati väärtuslikke teadmisi, oskusi ja julgust, kuidas erinevates mitte-hoolivates olukordades sekkuda.