Hinnatundlik tarbija lükkab suuremaid oste edasi, igapäevakaubad hoiavad sektori kasvukursil
Eesti kaubandusettevõtete müügiväljavaated on paranenud, kuid optimism ei jagune sektorite vahel võrdselt. Paremas olukorras on kaupmehed, kelle müük sõltub igapäevastest ja vältimatutest ostudest, keerulisem on neil, kes pakuvad suuremaid ja kergemini edasi lükatavaid oste, selgub Swedbanki värskest kaubandusuuringust.
„Kaupmeeste müügiväljavaade on hakanud selgelt paranema ning 48% uuringus osalenutest prognoosib tänavuseks kasumlikkuse kasvu. Samas on kaubandusharude lähtepositsioon ja kasvuvõimalused väga erinevad,“ sõnas Swedbanki kaubandussektori juht Maie Savtšenko.
Kaubanduse keskmine EBITDA marginaal püsib uuringu andmeil tänavu 3% juures. Kõrgeim on see ravimite ja tervisekaupade müügis, kus ulatub 9%-ni, madalaim aga moe- ja rõivakaubanduses, kus jääb 0,6% juurde. Savtšenko tõi esile, et kiire käibekasv ei tähenda automaatselt suuremat kasumlikkust. Näiteks kütusemüüjad prognoosivad tänavuseks 24% müügitulu kasvu, kuid nende EBITDA marginaal jääb 2,6% juurde.
Vältimatud ostud toetavad nõudlust
Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuhi Nele Peili sõnul tuleb kaubandusest tervikuna rääkides meeles pidada, et sektor koondab väga erineva dünaamikaga valdkondi. Toidukaupade, tervisetoodete ja kütusemüüjate väljavaated erinevad oluliselt näiteks moe- või kodusisustuskaupluste omadest. „Esimestes toetab nõudlust kaupade vältimatu iseloom ja vähesem rahvusvaheline konkurents. Teistes avaldavad odavmüügiplatvormid tugevat hinnasurvet ning suuremaid oste lükatakse ebakindlamal ajal kergemini edasi,“ kommenteeris ta.
Möödunud aastaga võrreldes on oma roll ka tulumaksumuudatusel, mis toetab keskklassi tarbimist. „Tarbimisse on jõudnud lisaraha ja see on müüki keskklassile toetanud nii mõneski valdkonnas: kaubanduse kõrval toitlustuses, ka meelelahutuses,“ märkis Peil. „Samas on väga keerukas seisus madalama sissetulekuga inimesed, kelle tarbimisvõimekus on vähenenud ning leevendust ei ole tulnud. Seda tunnevad tugevalt näiteks toidu- ja esmatarbekaupade poed väljaspool suuremaid linnu.“
Odavmüügiplatvormid survestavad hindu
Eesti kaupmehi mõjutab ka rahvusvaheliste odavmüügiplatvormide kasv. Uuringus leidis 43% vastanutest, et Aasia platvormid avaldavad hindadele kaudset survet, ning 21% näeb neis otsest ohtu oma turuosale. Ligi pool vastanutest nende olulist mõju siiski ei tähelda.
Peili sõnul on tarbijate soov odavama kauba järele mõistetav, kuid odavmüügiplatvormide pikaajaline mõju Eesti majandusele teeb muret. Mõju ei piirdu tema sõnul kaupmeeste käibe ja kasumiga, vaid ulatub laiemalt Eesti majandusse. „Kui Eesti kaupmeestel läheb halvasti ja müük väheneb, siis hakkavad järk-järgult kaduma ka töökohad. Kaubandusvaldkond on aga igas Eesti maakonnas tööandjaks kümnendikule elanikest,“ selgitas ta.
Odavmüügiplatvormide mõju on Peili sõnul eriti tugevalt tunda valdkondades, kus konkureeritakse just hinna ja suure tootevalikuga. „Odavmüügiplatvormidelt Eestisse saabuv kaubavoog on suur moe-, ilu-, aksessuaari- ja hobikaupade vallas ning sellega kaasnevad hinnakonkurentsi kõrval tooteohutuse ja keskkonnamõju küsimused,“ leidis Peil.
Kasvuvõimalused on olemas
Kaubanduse üldpilt on Savtšenko ja Peili sõnul sektorit tervikuna vaadates ettevaatlikult optimistlik. Mitmes kaubandusharus oodatakse nii müügimahu kui ka kasumlikkuse kasvu.
„Uuringu üks julgustavamaid tulemusi on see, et kaupmehed näevad taas rohkem võimalusi müüki kasvatada. Tarbija on muutunud teadlikumaks ning otsib ostuotsust tehes kindlust, head hinda ja tegelikku väärtust. See annab paindlikele ja kliendikesksetele ettevõtetele hea võimaluse positsiooni tugevdada,“ ütles Savtšenko.
Swedbanki 2026. aasta kaubandusuuring korraldati Eesti kaubandusettevõtete seas, et saada ülevaade sektori ootustest ja väljakutsetest. Küsitluses osales üle 300 ettevõtte, kelle käive kokku ulatub 5,4 miljardi euroni ning töötajaid on ligi 12 200.
