Avalehele
Milliste terviseriskidega võid silmitsi seista lumetormi ja pakase ajal?

Milliste terviseriskidega võid silmitsi seista lumetormi ja pakase ajal?

Võrreldes kuuma ja päikesega toovad talvised ilmastikuolud endaga kaasa lisaks suurtele talverõõmudele ka tervisemuresid ja ootamatusi, milleks tasub juba ennetavalt valmis olla.

Kindlasti tasub talvel jälgida igapäevaselt ilmateadet ning kui ilmastikuolud lähevad keerulisemaks ning ees terendab võimalik lumetorm või jäävihm, ei tohi inimene unustada ära oma kõige kallimat vara – tervist. Näiteks kui inimene võtab retseptiravimeid, kuid ilmateade hoiatab tugeva tuisu ja tormi eest, tasub veenduda, et kodus oleks piisav varu vajalikke ravimeid, sest lumetormi korral on apteeki mineku asemel targem püsida kodus ja oodata tormi vaibumist ning lisaks võib torm viivitada ravimite tarnaegu. Lisaks ei tasu kõhelda oma lähedaste või perearstiga ühendust võtmast, kui vajate vaatamata äärmuslikele ilmastikuoludele tervise osas järelevalvet, kuid ei pääse ise hästi liikuma.

Millised on aga talve ja pakasega kaasas käivad võimalikud tervisemured?

Toidumürgitus

Kui pärast lumetormi või jäävihma on elekter pikemalt ära, võib see mõjutada toiduainete säilivustähtaega. Isegi siis, kui nad seisavad kogu aeg külmikus või sügavkülmas. Eriti vastuvõtlikud on sellistele temperatuurimuutustele liha- ja piimatooted.

Süsinikmonooksiidi mürgistus

Tegu on mürgise gaasiga, mis on tervisele ohtlik isegi vähese kokkupuute korral. Et kaitsta end võimaliku vingugaasimürgistuse eest, tuleb autot lumest puhastades jälgida, et ka auto väljalasketoru oleks lumest puhas.

Südameprobleemid

Rohkete lumesajude korral võib lume kõrgus tõusta ootamatult kõrgeks. Läbi põlvekõrguse lume sumpamine ning lume kühveldamine tõstab aga pulsisagedust. Liigutamine ja värskes õhus olemine on alati tervislik, kuid tasub silmas pidada oma tervise hetkeolukorda ning mitte üle pingutada. Kui on vaja kodust lahkuda, kuid majaesine on lumest lahti lükkamata, ära karda abi küsida.

Kindlusta oma elu ja näitad, et hoolid. Elukindlustus on rahaliselt suureks abiks: sinu perele sinu surma korral; sulle endale, kui sulle määratakse puuduv töövõime ja töölkäimine ei ole enam võimalik või ka tõsisemate traumade, näiteks luumurru korral. Ainult Swedbankis saad elukindlustuslepingu sõlmida mugavalt internetipangas. Loe lähemalt Swedbanki elukindlustuse lehelt.

Lihasvalu

Lume lükkamise korduvad liigutused ning tasakaalu hoidmine ebatasastel ja libedatel kõnniteedel võivad põhjustada lihasvalusid erinevates piirkondades, nagu selg, kael ja õlad. Hea, kui koju on selleks puhuks varutud sobivaid kreeme või ravimeid, kuid kui neid ka pole, aitab apteekri või perearsti poole pöördumine ― nemad oskavad kõige paremini hinnata sinu hetkeolukorda ning jagada soovitusi.

Külmanäpistus

Kokkupuude tuule ja äärmise külmaga võib põhjustada külmanäpistust ning raskemal juhul lausa külmakahjustust. Külmanäpistus hõlmab tavaliselt kõige vähem soojas olevaid kehaosi nagu nägu, kõrvad, aga ka sõrmed ja varbad. Vastav piirkond läheb külma käes olles kahvatuks ning inimesel tekib põletav või valulik tunne, teinekord tundetus ja surin. Kui külmanäpistuse puhul piisab sooja minemisest, et vaevused kaoksid, siis pikalt pakase käes olles võib külm palju tõsisemat kahju teha. Seepärast tasub alati õue minnes riietuda vastavalt ilmastikuoludele ning jälgida varajaste külmakahjustuste hoiatusmärke.

Traumad

Lumised ilmad ja kõle pakane toovad endaga iga aasta kaasa rohkelt traumasid: libisemisi tänavatel, kokkupõrkeid kelgumäel, kukkumisi. Võimalusel tasub ekstreemsetes ilmastikuoludes, näiteks jäävihma korra, püsida kodus. Kui on vaja siiski õue minna, riietu soojalt ning jälgi, et jalanõud vastaksid ilmastikuoludele. Kaasa võta ka täis laetud mobiiltelefon, millega saab vajadusel abi kutsuda.

Samal teemal