Inimesed kipuvad oma koduse vara väärtust alahindama
Kiire inflatsiooni ja hindade kallinemise tõttu tasub üle vaadata oma kodukindlustusleping, sest aastate eest valitud kindlustussummad ei pruugi praeguse hinnataseme juures enam õnnetusjuhtumi kahjusid täielikult katta.
Kodukindlustuse tingimused tasub üle vaadata igal aastal enne lepingu pikendamist. Eriti oluline on see viimastel aastatel hüppeliselt tõusnud hindade valguses.
Kodukindlustus koosneb üldjuhul kolmest osast:
- ehitiskindlustusest, mis kaitseb maja- või korterikarpi, aga ka näiteks sisseehitatud mööblit või aias olevaid abihooneid;
- koduse vara kindlustusest, mis kaitseb inimese vara nii kodus kui ka mujal Eesti piires;
- vastutuskindlustusest, mis on abiks, kui kahju on tekitatud kellelegi teisele.
Kas kindlustussumma on piisav hoone taastamiseks?
Kindlustustingimused on seltsiti erinevad. Ehitiskindlustuse korral tasub veenduda, kas kodu ehituslikud elemendid on kaitstud kindla summa ulatuses ja kas sellest piisab, et hoone vajadusel endisele kujule taastada. Näiteks Swedbanki kodukindlustuslepingutes on ehitised kaitstud taastamisväärtuse ulatuses. See tähendab, et konkreetset kindlustussummat ei ole lepingus määratud ning õnnetuse korral taastatakse kodu õnnetusjuhtumi eelsele tasemele.
Igal aastal tasub üle vaadata ka koduse vara- ja vastutuskindlustuse kaitsed. Koduse vara väärtust ja sellega seotud kindlustussumma vajadust kiputakse alahindama. Sageli avastatakse alles pärast õnnetust, et valitud kaitse ei ole piisav kõikide kodus olnud esemete uuesti soetamiseks või naabritele tekitatud kahjude katmiseks.
Veendumaks, et varakindlustuse kaitse on piisav igaks õnnetusjuhtumiseks, tuleks Laksi sõnul kaardistada kõik kodused n-ö liigutatavad esemed ja mõelda, kui palju maksavad samaväärsed uued asjad. Koduse vara kaitset valides mõeldakse küll suurematele esemetele, nagu mööbel, tehnika, nutiseadmed, aga mitte riietele ja jalatsitele, mille soetamine võib õnnetuse järel minna kulukaks. Samuti ei arvestata tihti erinevate dekoratsiooniesemete ega ka kööginõude ja -tarvikute maksumusega.
Kolmandik kahjujuhtumitest seotud veeleketega
Sarnaselt varakindlustusega alahinnatakse sageli ka vastutuskindlustuse ehk kolmandatele isikutele tekitatud kahju kindlustussumma vajadust. Swedbanki riskikindlustuse valdkonnajuht rõhutab, et eriti oluline on vastutuskindlustuse kaitse korter- ja paarismajas, ridaelamus ning eramajas, mille läheduses on naabrite kodu. Vastutuskindlustuse kaitset valides tasuks läbi mõelda kõikvõimalikud ohuolukorrad, kus võidakse teistele kahju tekitada. Kui kindlustuskaitse pole piisav, et hüvitada naabritele tekitatud kahju, tuleb see õnnetuse põhjustajal oma taskust kinni maksta.
Ligi kolmandik eelmise aasta Swedbanki kodukindlustuse kahjujuhtumitest olid seotud veeleketega. Kortermajaelanikel tasub vastutuskindlustuse summat valides mõelda, mitu korterit on tema all ja kohal. Veeavariis võib kannatada saada mitme alumise naabri korter. Tulekahju korral aga levib suits ja tuli just üles.
Vastutuskindlustust peetakse tihtipeale ekslikult ebavajalikuks eramajades. Ent tormituulega lendu läinud aiamööbel või batuut võivad rännata kümneid kui mitte sadu meetreid, ning kahjustada lähedal asuvaid hooneid või autosid. Kui naaber on endale kuuluvad hooned kindlustanud, võib tema kindlustusandja küll aidata kodu ja auto korda teha, kuid kahju võidakse hiljem välja nõuda siiski selle tekitamise eest vastutavalt isikult.
Vastutuskindlustus kulub ära ka eraldatud maamajas
Vastutuskindlustusest võib olla kasu ka õnnetuste korral, mis juhtuvad väljaspool kodu. Näiteks, kui laps viskab mänguhoos kogemata palliga katki naabri autoakna või koer pääseb aiast välja ja jookseb mööduvale mootorratturile ette, kes lisaks sõiduki kahjudele nõuab hüvitist ka kehavigastuste tekitamise eest. Sellised õnnetused võivad ootamatult tabada ka üksikus metsatalus elavat inimest, kellele tundub vastutuskindlustus esmapilgul tarbetu kuluna. Eelmisel aastal oli meie suurim kolmandatele osapooltele väljamakstud õnnetusjuhtumi kahjusumma 20 000 eurot.
Kindlustusseltsi statistika põhjal on suurimad kodukindlustuse kahjujuhtumid seotud tulekahjudega. Näiteks on hetkel pooleli eelmise aasta suurima kahjusummaga juhtumi hüvitamine. Tegu oli põlenguga paarismajas, kus kannatada sai kogu hoone, sealhulgas ka naabrite osa ning prognoositav kahjusumma küündib 300 000 euroni. Kokku hüvitas Swedbank P&C Insurance eelmisel aastal kodukindlustuse juhtumitega seotud kahjusid 12,8 miljoni euro ulatuses.
„Iga kodu ja pere on erinev, mistõttu tasub kodukindlustusele läheneda just enda vajadustest lähtuvalt,“ märkis Laks. Vajadusel tasub nõu pidada kindlustusspetsialistiga. Kodukindlustust valides on eestlaslik „naabrist parem“ hoiak igati sobilik, sest naabrimehe või n-ö keskmise järgi valikut tehes võib ise kõrvetada saada. Oma kodu ja vajadusi tunneb kõige paremini ikka igaüks ise.
