Kes maksab kinni lekkiva toru või tormi tekitatud kahju?

Torm lennutab minema pool kortermaja katust, rõduklaas mõraneb ning kinnistul murduv puu mõlgib auto. Üha heitlikumaks muutuvad ilmaolud, aga ka inimlike eksimustega seotud õnnetusjuhtumid võivad tuua korterelamu elanikele kaasa suuri kulusid. Kes selle kahju kinni maksab?

Miks peaks ühistu sõlmima kortermajale kindlustuse, kui elanikud on oma kodud kindlustanud? Ühistu liikmed koguvad ju igal kuul raha remondifondi ning ühistu toimib hästi: torud, katus ja fassaad on korrapäraselt kontrollitud ning vajalikud remonditööd tehtud.

Kas remondifondi kogutud rahast aga piisab, kui korterelamut tabab ootamatult suur kahju, näiteks räsib maja torm, ulatuslik tulekahju või veeleke? Selle üle tasub ühistu koosolekul arutleda ning kui vastus on eitav või kõhklev, on korteriühistul mõistlik sõlmida korterelamu kindlustus.

Korteriühistul tasub mõelda ootamatustele

Swedbank P&C Insurance registreeris 2024. aastal korterelamutes 349 kahjujuhtumit ning hüvitas üle 560 000 euro ulatuses kahjusid. Võrreldes eelnenud aastaga on kogukahju suurenenud rohkem kui viiendiku. Selle taga on nii õnnetusjuhtumite arvu kasv kui ka kallinenud remondikulud. Mis liiki õnnetusi aga korterelamutes juhtub ning kui suured on kahjusummad?

Kõige sagedasemad õnnetuste põhjused on torustiku lekked – need moodustasid ligi poole juhtudest. Torustiku lekete keskmine kahjusumma jäi eelmisel aastal 4000 euro lähedale, suurimad kahjusummad ulatusid aga isegi paarikümne tuhande euro kanti. Ulatuslikuma kahju tekitas korteriühistule kuulunud soojaveetoru lõhkemine, mille eest maksis kindlustus hüvitist üle 21 000 euro.

Põlengud tekitavad suurimat kahju

Kõige ulatuslikumat kahju põhjustavad elamutele enamasti tulekahjud. Nende juhtumite korral on kahjusummad teiste juhtumitega võrreldes tihti tunduvalt suuremad, sest vara ei kahjusta ainuüksi tuli, vaid ka kustutusvesi. Lisaks hoonele või korterile hävivad tule, suitsu ja vee tõttu ka mööbel ja isiklikud esemed.

Korterelamu kindlustuse viimaste aastate suurim hüvitatud summa ulatub Swedbankis 83 000 euroni. Selle juhtumi korral läks kortermaja keset ööd põlema. Tuli hävitas kaks korterit, osaliselt maja vahelae ja katusealused konstruktsioonid. Kustutustööde ajal said alumise korruse korterid ka suuri veekahjustusi. Õnneks oli see kortermaja kindlustatud ning kahju hüvitati.

Ühes eelmise aasta juhtumis tekkis korterelamu elektrikilbis aga põleng, mis tekitas kahju nii elektrikilbile kui ka trepikojale. Kahju suurus oli üle 12 000 euro. Peale selle kahjustas tuli korteri siseviimistlust ning tekitas seal üle 4700 euro suuruse kahju.

Ent võib juhtuda ka teistpidi – korterist alguse saanud põleng kahjustab korterelamu elanike ühisvara. Ühes eelmise aasta juhtumis läks põlema korteri köök ning põlengu tagajärjel sai trepikoda tahmakahjustusi. Peale selle said kuuma tõttu kannatada elektrikilp ja juhtmed. Maja ühisosale tekitatud kahju suurus ulatus üle 13 000 euro.

Mis mida kaitseb?

Sellised juhtumid ja kahjusummad panevad paljud korteriühistud mõtlema, kuidas end sarnaste ootamatuste eest kaitsta. Mõnikord näiteks arvatakse ekslikult, et kortermaja kõrgeimal korrusel asuva korteri kodukindlustus hõlmab maja katuse kaitset. Paraku see nii ei ole! Teeme selgeks, millal hüvitab õnnetuse kahju kodukindlustus ja millal korterelamu kindlustus.

Kodukindlustusega on enamasti kaitstud inimese kodus olevad tehnosüsteemid, siseviimistlus, sisseehitatud mööbel ning väljaspool korterit kortermajaga samal kinnistul asuv korteriomanikule kuuluv kelder ja panipaik ning seal asuv kodune vara.

Korterelamu kindlustus katab enamasti hoone kaasomandis olevad sise- ja välisseinad, tehnosüsteemid, katuse, välisaknad ja -uksed ning korterelamu elanike ühiskasutuses olevad ruumid.

Pane tähele vastutuskindlustust

Nii kodu kui ka korterelamut kindlustades on mõistlik läbi mõelda, mis saab siis, kui kahju tekitatakse kellelegi teisele. Nendeks puhkudeks tasub sõlmida vastutuskindlustus.

Kui kahju saab alguse korterist, vastutab üldjuhul korteri omanik ning seetõttu peaks kodukindlustuse lepingus olev vastutuskindlustuse kaitse olema piisavalt suur, et katta ära nii naabritele kui ka korterelamu ühisosale tekkinud kahju. Haruldased pole juhud, kus tulekahju või uputus saab alguse mõnest korterist ja levib edasi elamu koridori, katusele või keldrisse.

Näiteks ühes eelmise aasta juhtumis põhjustas toiduvalmistamise ajal süttinud õli korteris tulekahju. Tuli ja kustutusvesi kahjustasid ka teisi kortereid ja korterelamut. Korteri omanik oli valinud lepingusse maksimaalseks vastutuskindlustuse summaks 15 000 eurot, mille kindlustus ka välja maksis. Tegelik kahjunõue oli aga suurem ning ülejäänu pidi õnnetuse põhjustaja ise välja maksma.

Teisalt – kui kahju saab alguse näiteks korterelamu veetorustikust ja kannatada saavad korterid, peaks olema korterelamu kindlustuse lepingusse valitud piisavalt suur vastutuskindlustus, et kannatada saanud vara taastada.

Kahjujuhtumeid võib ette tulla ka väljaspool korterelamut ning sel juhul on samuti abiks vastutuskindlustuse kaitse. Näiteks kukub kortermaja kinnistul asuv puu autole või tormituul paiskab õuel prügikastid vastu sõidukit. Paraku tuleb tihtipeale ette ka seda, et kindlustus maksab välja maksimaalse lepingusse valitud hüvitislimiidi, kuid kahjunõuded kahjukannatajatelt on palju suuremad ning sel juhul on vaja kahju tekitajal leida ülejäänud summa oma taskust.

Mida on kindlustust valides vaja veel teada?

Kindlustustingimused erinevad seltsiti, seetõttu on väga oluline enne lepingu sõlmimist põhjalikult tingimustega tutvuda, pidada nõu kindlustusnõustajaga ning vajaduse korral esitada lisaküsimusi. Kindlustuslepingud erinevad kaitse ulatuse poolest.

Kui kindlustusleping sõlmitud, on kasulik vaadata aeg-ajalt üle kindlustuse tingimused, kaitsed ja valitud kindlustussummad. Kui leping on sõlmitud ammu, on kindlustussummad tõenäoliselt ajale jalgu jäänud ega võimalda katta suuremaid kulusid. Kasulik on olla pigem ootamatusteks hästi valmistunud, kui tegeleda pärast suurema kahju tagajärgedega.