Korterelamu kindlustus annab julgema tunde kõigile ühe katuse all olevatele korteriomanikele

On tavaline, et korteriühistud koguvad omanikelt iga kuu raha remondifondi, et valmistuda remonttöödeks või olla valmis ootamatusteks. Teisalt võib elus ette tulla selliseid juhtumeid, mille tõttu tekkinud kahjud on niivõrd ulatuslikud ja kulukad, et üksnes remondifondist nendega hakkamasaamiseks ei piisa. Sellisteks puhkudest on korteriühistul mõistlik sõlmida kindlustusleping.

Näiteks aasta tagasi umbes samal ajal lahvatas keset ööd ühes väiksemas korterelamus põlema tulekahju. Tuli hävitas kaks kõrvuti korterit, osaliselt hävines vahelagi ja maja katusealused konstruktsioonid. Kustutustööde käigus said alumise korruse korterid ulatuslikke veekahjustusi. Korterelamu oli kindlustatud ja Swedbanki kindlustus hüvitas üle 80 000 euro kahjusid.

Kõige enam tekitavad kortermajadele kahju veetorustiku lekked ja vee valgumine läbi hoone konstruktsioonide (41% juhtumitest), teine sage õnnetuste põhjustaja ongi tuli (samuti 41%). Kümnendik juhtumitest on põhjustatud erandlikest loodusnähtustest – sageli tormituultest, mis rebivad katuseid ja korstnaid, aga ka äikesest. Oleme hüvitanud ka näiteks elamu otsaseintele omavoliliselt kribatud kirjade eemaldamist.

Kõige sagedamini võib korteriomanikul tekkida küsimus: kui mul on korteril kodukindlustus, siis milleks on veel tarvis ühistul sõlmida kindlustus kogu korterelamule? Kui kõik korterid on eraldi kindlustatud ja ühistu kontrollib regulaarselt nii torustike, katuse kui ka fassaadi olukorda ja planeerib vajalikke remonttöid, siis mis ometi veel võib ette tulla?

Lühike vastus on: elu näitab, et ette võib tulla nii mõndagi. Nii näiteks pole haruldased ka juhtumid, kus õnnetus – kas tulekahju või veeuputus – saab alguse mõnest korterist ja levib edasi korterelamu koridoridesse, katusele või keldrisse. Kahjud võivad olla niivõrd suured, et korteriomaniku vastutuskindlustusest või rahalistest vahenditest nende hüvitamiseks ei piisa. Kui korterelamul pole kindlustust, jääb üle vaid loota, et remondifond on kujunenud piisavalt kaalukaks. Viimaste aastate Swedbanki statistikast saab tuua näite, kus korterist alanud põleng tähendas 20 000 euro suurust kahju elamu trepikojale. Õnneks oli korterelamu kindlustatud.

Kodukindlustus ja korterelamu kindlustus täiendavad üksteist oluliselt. Kui kodukindlustusega on kaitstud kogu kodune vara ja siseviimistlus, siis korterelamu kindlustusega on kaitstud kõik elamu sise- ja välisseinad, aknad-uksed, tehnosüsteemid, katus ning korterelamu elanike ühiskasutuses olevad ruumid.

Kindlasti tasub korteriühistule kindlustuslepingut sõlmides olla tähelepanelik, sest kõik kindlustuslepingud ei ole ühesuguse kaitse ulatusega. Näiteks tuleb kahjujuhtumeid ette ka väljaspool korterelamut, kus järgnevate näidete puhul on abiks vastutuskindlustuse kaitse. Nii võib kortermajale kuuluval kõnniteel libastuda juhuslik möödakäija ning korterelamu territooriumil asuval hooldamata mänguväljakul võib laps viga saada. Kinnistul, kus korterelamu asub, võib kukkuda puu sõidukile või riivab mõnda autot hoopis tõkkepuu.  Külmade ja sulailmade vaheldumisega on üha ohtlikumad vägagi kiiresti tekkivad jääpurikad, mis võivad maha kukkudes teha kahju nii sõidukitele kui ka inimestele. Ebatavalised pole ka juhtumid, kus tormituuled tuuseldavad korterelamu prügikaste ja need põrkuvad sõidukitega.

Kui kindlustusleping sõlmitud, soovitame aeg-ajalt üle vaadata kindlustuse tingimused, kaitsed ja valitud kindlustussummad, et olla ootamatusteks mõistlikul määral valmis.

Swedbanki korterelamu kindlustusega saab tutvuda ja pakkumist küsida meie internetipangas.