Eesti majanduskasvu taastumist pidurdab nõrk välisnõudlus

Eesti majandus on kvartali võrdluses vähenenud juba alates eelmise aasta algusest ehk vähemalt kuus kvartalit järjest. Aastases võrdluses on langust olnud neli kvartalit järjest, samas on majanduslangus aeglustumas. Praeguste andmete järgi jäi kõige tugevam langus eelmise aasta viimasesse kvartalisse. Vaatamata sellele on käesoleva aasta teise kvartali 2,9-protsendine sisemajanduse kogutoodangu (SKT) vähenemine jätkuvalt murettekitav. Selle aasta esimesel poolel on vähenenud Eesti majandus püsivhindades 3,3%. Teises kvartalis kukkus Eesti püsivhindades SKT ligi kahe ja poole aasta taguse tasemeni.

Kõige enam on Eesti majandust langusesse viinud energiatootmine

Kõige enam mõjutas teises kvartalis majanduslangust transpordi, energiatootmise, finantsteenuste, ehituse ja metsamajanduse lisandväärtuste vähenemine. Kuigi käibemaksu ja aktsiiside laekumise vähenemine on püsivhindades tasapisi taandumas, oli nende langusel siiski oluline mõju SKT-le. Nimetatud tegevusalad koos maksudega on Eesti majanduslangust enim mõjutanud ka viimasel neljal kvartalil.

Arvestuse detaile uurimata pakuks aga teise kvartali SKT üllatusi. Nii näiteks kompenseerisid majanduslangust oma lisandväärtuse kasvuga kõige enam hulgi- ja jaekaubandus ning kinnisvaraalane tegevus. Vaatamata tugevale kaupade ekspordi vähenemisele ja töötleva tööstuse tootmismahtude sügavale langusele, näitas selle majandusharu lisandväärtus nii esimeses kui teises kvartalis tagasihoidlikku kasvu.

Töötleva tööstuse kogukasum on tugevas kukkumises

Töötleva tööstuse ettevõtete kogukasum on kukkunud juba alates eelmise aasta teisest poolest. Vaatama sellele, et tootmismahud on töötlevas tööstuses langenud, on viimasel kahel kvartalil majandusharu lisandväärtus kasvanud. Samuti aeglustus teises kvartalis järsult tootjahindade kasv. Sarnased põhjused aitavad selgitada ka kaubanduse lisandväärtuse suurenemist. Kuigi jooksevhindades kinnisvaraalase tegevuse lisandväärtus teises kvartalis vähenes, mis ühtib paremini ka olukorraga kinnisvaraturul, siis püsivhindades selle tegevusala lisandväärtus hoopis suurenes. Selle kasvu taga oli eelmise aasta teise kvartali järsk kukkumine, mis viis võrdlusbaasi madalaks.

Eratarbimise maht on kukkunud kahe aasta taguse tasemeni

Eratarbimise maht on koos reaalpalga ja ostujõu languse, intressikulude tõusu ja majapidamiste nõrga kindlustundega vähenenud juba alates eelmise aasta teisest poolest ning see langus on kiirenenud. Nii vähenes teises kvartalis eratarbimise maht aastases võrdluses üle 3%. Eratarbimise maht on liikunud üha allapoole pandeemiaeelsete aastate trendist juba alates eelmise aasta kolmandast kvartalist. Reaalpalk on aga teatavasti kasvule pöördunud ning see peaks viitajaga hakkama eratarbimist parandama.

Nõrk välisnõudlus mõjutab suuremat väärtusahelat

Samas pidurdab majanduse taastumist nõrk välisnõudlus. Kaupade eksport on vähenenud juba alates eelmise aasta teisest kvartalist ja see langus on süvenenud. Samas on jätkuvalt, peamiselt transpordi-, reklaami- ja arvutiteenuste toel, kasvamas teenuste eksport. Tööstusettevõtete osakaal, kelle jaoks nõrk nõudlus piirab nende äritegevus, on tõusnud juba 74 protsendini, mis on umbes sama nagu 2020. koroona-aasta kõige teravamal ajal. Samuti on see osakaal suurem, kui näiteks teistes Balti riikides, Soomes ja Rootsis. Eksportivate ettevõtete hinnangul on halvenenud nende konkurentsivõime välisturgudel. Konkurentsivõime halvenemine võib aga pidurdada ekspordi taastumist, kui välisnõudlus hakkab paranema. Nõrk välisnõudlus ei mõjuta ainult vahetult eksportivaid ettevõtteid, vaid oluliselt suuremat kodumaist väärtusahelat – ettevõtteid, mis toodavad neile kaupu või pakuvad teenuseid.

Intressimäärade tõusul on majandusele väiksem mõju kui liigkõrgel inflatsioonil

Vähenenud nõudlus, kindlustunde nõrgenemine ja intressimäärade tõus pidurdavad investeerimist. Kuigi intressimäärade tõus koormab paljusid majapidamisi ja ettevõtteid lähiajal rohkem, pakub üha suuremat leevendust inflatsiooni kiire aeglustumine. Kokkuvõttes on praeguseks tõusnud intressimäärade mõju majandusele tervikuna väiksem kui liiga kõrgel inflatsioonil. Euribor peaks tippu jõudma selle aasta sügisel või lõpus ja hakkama järgmisel aastal tasapisi allapoole liikuma.

Kuna majanduslangus on aeglustunud ja olukord peaks aasta teises pooles olema mõnevõrra parem, oleme selle aasta SKT vähenemiseks prognoosinud 2% ja järgmiseks aastaks ootame tagasihoidlikku kasvu.

Majanduse jooksevhindades kasv jääb lähiajal pikaajalisest keskmisest allapoole

Kuigi Eesti majandus on püsivhindades juba pikemat aega languses, on jooksevhindades selle kasv jätkunud. Teises kvartalis suurenes jooksevhindades SKT 5,1%. Jooksevhindades kasvu taga on kiire inflatsioon. Samas on jooksevhindades kasv koos inflatsiooni leevenemisega aeglustunud. Meie prognoosi järgi jääb lähiaastatel Eesti majanduse jooksevhindades kasv küll alles, kuid see tuleb pikaajalisest keskmisest aeglasem.

Koos jooksevhindades majanduskasvuga jätkus teises kvartalis ettevõtete kasumite suurenemine. Samuti aitab jooksevhindades SKT ja ettevõtete kasumite kasvu jätkumine selgitada kiiret palgakasvu ja tööturu vastupidavust olukorras, kus majanduse maht väheneb. Jooksevhindades majanduskasvu aeglustumine halvendab aga ettevõtete kasumi teenimise võimalusi, mis omakorda piirab palgakasvu ja halvendab mõnevõrra tööturu olukorda. Palgakasv küll aeglustub, kuid jääb meie hinnangul lähiajal tugevaks, töötusemäär kerkib vaid mõõdukalt ja tööhõive kasvab, kuigi aeglasemalt, kui eelmisel aastal.