Ehitusmaht jätkas langust
Kolmandas kvartalis Eestis ehitustööde maht ootuspäraselt langes. Võrreldes aastataguse ajaga oli ehitusmaht 4% madalam. Samas on langus toimunud väga kõrge mahtu pealt ning võrreldes 2019. aasta kolmanda kvartaliga oli ehitusmaht sama. Ehitusmahu langust mõjutas hoonete ehituse vähenemine. Rajatiste ehitusmaht kolmandas kvartalis suurenes.
Aastases võrdluses oli hoonete ehitusmaht 11% madalam ning rajatiste ehitusmaht veidi üle 8% kõrgem. Eesti ettevõtete välismaal tehtud ehitustööde maht oli teises kvartalis 3% madalam võrreldes aastatagusega. Keskmiselt on taristuehituse osa koguehituse mahust moodustanud ligikaudu 25%, hooneehitus keskmiselt 75%, millest mitteeluhooned omakorda 40% ning eluhooned ligi 35%.
Ehitusettevõtete kindlustunne on tipust alla tulnud, kuid kukkumine on siiani olnud mõõdukas ning kaugeltki mitte nii järsk nagu nägime 2020. aastal pandeemia puhkedes. Ehitusettevõtete hinnangul on tellimuste maht vähenenud, samas kui tööjõupuuduse probleem on aasta alguse tipust veidi leevenenud, kuid siiski püsib.
Ehitushinda on sel aastal peamiselt vedanud kallinenud ehitusmaterjalid, mille hinnakasvu tipp jäi esimesse kvartalisse. Ühtlasi on ka ehitussektor pidanud sel aastal kandma kõrgemaid tööjõukulusid ning kallinenud on ka ehitusmasinad. See kõik on ehitamise hinda muutnud tunduvalt kallimaks, mis väheneva nõudluse puhul mõjutab tõenäoliselt ka ehitusettevõtete kasumlikkust.
Majanduslanguse tingimustes ei ole ehitussektor üldiselt puutumata jäänud. Kui halvenenud majanduse väljavaate ja energiakriisi tõttu on ettevõtted oma ehitusinvesteeringuid paremate aegadeni edasi lükkamas, aitaksid riigipoolsed investeeringud madalseisu ehitussektori jaoks, vähemalt osaliselt, täita.
Majapidamiste nõudlust vähendab tugev palga ostujõu langus, halvenenud korterite taskukohasus ning kinnisvara mõningane ülehinnatus. Ühtlasi paneb kasvavate kulude ja intressimäärade keskkond majapidamisi ostuotsuseid paremini enda jaoks läbi mõtlema.
Viimase aasta jooksul on turg olnud tasakaalust väljas ja see on hinnatõusule tugevat survet avaldanud. Nõudluse vähenemine, samas kui korterite pakkumine on suurenenud, toob kinnisvaraturul kaasa hinnalanguse, mis Swedbanki hinnangul jääb pigem mõõdukaks ja lühiajaliseks. Hinnalanguse suhtes on tundlikum järelturg, kus pakkumine on sel aastal kiiresti suurenenud, samas kui nõudlus on languses. Uusarenduste turul on hindade langetamiseks aga vähem ruumi, kui arendajad lähitulevikus oluliselt kõrgemate ehituskulude ja vähenenud nõudluse tõttu vähem projekte turule toovad.
Uusarenduste pakkumine on kolmandas kvartalis veidi suurenenud ning osaliselt on selle taga vähenenud müük. Tallinnas ja selle lähiümbruses müügis olevate korterite arv uusarendustes oli esimesel poolaastal veidi alla 1700, kolmandas kvartalis aga ligikaudu 2000.
