Ehitusettevõtete kindlustunne eelmisel aastal halvenes

Eestis tehtud ehitustööde maht vähenes eelmisel aastal varasemaga aastaga võrreldes 7%, mis jäi napilt alla 2018. aasta taseme.

Ehitustööde vähenemise taga oli peamiselt hooneehitus, mille maht kahanes mullu 9%. Rajatiste ehitusmaht vähenes 3%. Kuna hoonete ehituse osakaal on veidi üle 60%, on selle mõju kogu ehitusele suur. Mullu IV kvartalis vähenes Eestis tehtud ehitustööde maht võrreldes eelmise aasta sama ajaga 7% ning vähenemine süvenes aasta lõpus. Nii hoonete kui ka rajatiste ehitusmaht vähenes IV kvartalis 7%. Hooneehituse maht Eestis on vähenenud alates 2022. aasta II kvartalist ehk 11 kvartalit järjest ning selle maht on kukkunud 2017. aasta tasemele. Rajatiste maht oli eelmisel aastal ligikaudu 2022. aasta tasemel.

Ehitussektori kindlustunne on endiselt vilets

Ehitussektori kindlustunne ja hinnang ehitustellimuste portfellile halvenesid taas aasta lõpus. Kui varasem kindlustunde põhi jäi 2023. aasta sügisesse, siis jaanuaris langes ehitusettevõtete kindlustunne sellest madalamale. Teatavat sarnasust on näha majapidamiste kindlustundega, mis samuti ei näita veel paranemise märke ja on suunaga allapoole. Arendajate vähese kindlustunde põhjuseks on uusarenduste broneeringute madal tase.

Hooneehitust takistab uute eluruumide vähene nõudlus

Eelmisel aastal oli eluruumide ehituslubade maht aastatagusest 11% väiksem. Eluruumidele väljastatud ehituslubade arv on kahanenud 2021. aasta teisest poolest ning see on kukkunud 2014.–2015. aastate tasemele. Eluruume lubati selle aasta üheksa kuuga pinna järgi kasutusse 31% vähem võrreldes eelmise aasta sama ajaga, mis sarnaneb 2017. aasta tasemega.

Samas lubati eelmisel aastal mitteeluhooneid kasutusse aastatagusega võrreldes 2% rohkem, mis oli ühtlasi kõigi aegade suurim maht. Ehituslube väljastati mitteeluhoonetele mullu 8% rohkem võrreldes aasta varasemaga. Viimati väljastati ehituslube sellest rohkem 2021. aastal. Eelmisel aastal rajatistele väljastatud suurem ehituslubade arv viitab taristuehituse paremale väljavaatele.

Korterituru aktiivsus on koondunud järelturule

Vaatamata majapidamiste äärmiselt nõrgale kindlustundele tuleviku suhtes oli korteriturul eelmise aasta lõpus näha olulist elavnemist. Aktiivsus paranes aasta lõpus tänu langevatele intressimääradele ning varasemast edasilükatud ostuotsustele. Peamiselt suurenes tehingute arv aga järelturu korteritega, kuna nende kättesaadavus on võrreldes uusarenduste hinnatasemega parem.

Broneeringuid Tallinna ja selle lähivaldade uusarendustes oli aasta lõpus küll mõnevõrra rohkem võrreldes paari eelneva aastaga, kuid nende arv oli veel tagasihoidlik. Uusarenduste broneeringute suurenemist viimases kvartalis toetas uute projektide müüki lisandumine. Kuigi korterite taskukohasus paraneb intressimäärade languse toel, siis uusarenduste kõrge hind on muutnud need kättesaadavamaks pigem suurema sissetulekuga majapidamistele. Seetõttu võtab nõudluse laialdasem paranemine rohkem aega.

Korterite kättesaadavus pisut paraneb

Uusarenduste ja järelturu korterite hinnavahe on olnud viimastel aastatel varasemast suurem. Osaliselt saab seda selgitada eksklusiivsemate ja samas kõrgemasse hinnaklassi kuuluvate korterite suurema osakaaluga müügipakkumiste arvus, kuna kõrged intressimäärad on uusarendused paljude jaoks kättesaamatuks muutnud. Teisalt motiveerivad ka maksutõusud uusarenduste hinnataset hoidma vaatamata tagasihoidlikule nõudlusele.

Swedbanki prognoosi järgi jätkab Euroopa Keskpank tänavu intressimäärade langetamist, millega jõuab hoiustamise püsivõimaluse intressimäär septembriks 1,75%-le. Koos keskpanga intressimääraga liigub allapoole laenulepingute aluseks olev euribor. Kuigi maksumuudatused vähendavad tänavu keskmise palgasaaja ostujõudu, on intressimäärade langetamisel korterite taskukohasusele suurem positiivne mõju. Seetõttu prognoosime tänavu korterite kättesaadavuse mõningast paranemist. Kui langevad intressimäärad toovad uusarenduste turule suurema nõudluse, võiks see ka arendajate kindlustunnet tõsta ning võimaldada neil rohkem uusi projekte turule tuua.

Rootsi ja Soome kinnisvaraturul peaks nõudlus tänavu kasvama

Eesti ehitusturu olukord sarnaneb Soome ja Rootsi omaga, kuid taseme poolest on nii Rootsi kui ka Soome meist madalamal. Esialgsetel andmetel vähenes mullu ehitusmaht Rootsis 5% ja Soomes 2%, jäädes mõlemas vaid napilt alla 2017. aasta taseme. Tegemist oli teise järjestikuse langusaastaga. 2023. aastal vähenes ehitusmaht Soomes ja Rootsis 8%. Kõrgete intressimäärade keskkond, mis on kinnisvara- ja ehitusturgu piiranud, on nüüdseks pöördunud. Eluruumide arv, mille ehitamist eelmisel aastal alustati, näitas nii Soomes kui ka Rootsis tagasihoidlikku kasvu. Tänu intressimäärade langusele hakkab nõudlus Rootsi ja Soome kinnisvaraturul sel aastal järk-järgult paranema. See tähendab ka paremat väljavaadet Eesti ehitusmaterjalide tööstusele.

Lätis ja Leedus on ehitusturu olukord Eestist parem. Läti ehitusmaht langes eelmisel aastal 4% ja oli sarnane 2021. aasta tasemega. Languse põhjustas baasefekt, kuna 2023. aastal oli ehitusmahu kasv (19%) Lätis üks Euroopa kiiremaid tänu Euroopa Liidu tõukefondide kasutamisele. Langus tuli peamiselt hoonete ehitusmahu vähenemisest, samas kui rajatisi ehitati rohkem. Kuigi Leedu ehitusmahu statistika viimase kvartali kohta ei ole veel avaldatud, siis eelmise aasta kolme esimese kvartali keskmine ehitusmaht oli Leedus 6% aastatagusest suurem. Eelmisel aastal oli Leedu ehitusmaht kõigi aegade kõrgem.