ehitus

Ehitussektori paranenud kindlustunde kõrval on ka mitmed murekohad

Eestis tehtud ehitustööde maht langes neljandat kvartalit järjest ning oli esimeses kvartalis 6% väiksem võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Ehitusmahu langusesse panustas hoonete ehitusmahu 9-protsendiline vähenemine. Hoonete ehitusmaht on olnud languses eelmise aasta teisest kvartalist kui arvata välja neljas kvartal, mil maht suurenes baasefekti tõttu 1% võrra. Eelmisel aastal pidurdas hooneehitustöid kriis ning selle mõju avaldub ehituses viitajaga. Peale kahte kvartalit kestnud langust tõusis rajatiste ehitusmaht esimeses kvartalis 5%.

Eesti ettevõtete välismaal tehtud ehitustööde maht langes esimeses kvartalis 15% aastases võrdluses ning moodustas 6% kogu ehitumahust.

Kasutusse lubatud eluruumide arv oli esimeses kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes ligikaudu sama, ehitusluba väljastati veidi alla 2100 eluruumile, mis on eelneva kahe aasta keskmise lähedal. Mitteeluruumide kasutuslubade arv langes teist kvartalit järjest ja oli 30% madalam võrreldes aastatagusega, ehituslubade arv langes 20%.

Ehitusettevõtete kindlustunne ületas aprillis kriisieelse taseme

Ehitusettevõtete kindlustunne esimeses kvartalis paranes ning aprillis tõusis üle kriisieelse taseme, koos sellega on paranenud ka hinnang järgneva kolme kuu ehitustöödele. Vastukaaluks on aga järjest sagedasemaks ehitustegevust piiravaks teguriks tõusnud taas tööjõupuudus (26%) ning ehitusmaterjalide puudus (23%). Majanduse taastumine ja ehitusaktiivsuse tõus, nii meil kui ka mujal maailmas, on nõudlust toorainete ja ehitusmaterjalide järgi suurendanud samas kui nende tootmine ei ole samas tempos järgi jõudnud. See on omakorda põhjustanud toorainete ja ehitusmaterjalide hinnatõusu. Osaliselt tuleneb hinnatõus ka eelmise kevade madalast baasist. Ehitusmaterjalide hinnatõus tõstab ehitushinda, mõjutab ehitusettevõtete kasumimarginaale ning samas toetab ka uusarenduste hinnatõusu. Selle mõju jääb aga tõenäoliselt lühiajaliseks, kuna ühel hetkel toorainete ja materjalide tootmismahud taastuvad ning surve hinnatõusule kaob.

Koroonaviiruse taandumise, piirangute leevendamise ja laiema elanikkonna vaktsineerimise taustal on üldine majanduskonjunktuur küll paranemas, kuid ehitusettevõtete hinnangul on ebapiisav nõudlus (21%) endiselt üks oluline ehitust takistav tegur (kuigi on võrreldes eelmise aastaga leevenenud). Selle põhjuseks võib olla ärikinnisvara vähene nõudlus, samas kui elukondliku kinnisvara nõudlus on jõuliselt paranenud. Ettevõtete ehitusinvesteeringute taastumine võtab tõenäoliselt veel aega ning ärikinnisvara ehitusmahud veel nii pea ei taastu. Riiklikud tellimused taristuinvesteeringutele suurendavad tulevikus rajatiste ehitusmahtu, aga nende ehitusjärku jõudmine võtab veel aega.

Eluruumide ehitust toetab elavnenud eluasemeturg

Müügis olevate korterite hulk uusarendustes on vähenenud tugeva nõudluse tõttu ning teisalt ka arendajate suurem ettevaatlikkus eelmisel kevadel lükkas mitmete ehitusobjektide planeerimise edasi. Nõudlust on toetanud koroonakriisi tõttu edasilükatud ostud ja majapidamiste kogunenud säästud. Samas mõjutab kiiret eluasemeturu elavnemist ka jõulisem olukorra kajastamine. Sügisel toetab nõudlust lisaks ka pensionireform.

Meie hinnangul püsib eluasemeturul nõudlus sel aastal tugev. Uusi pakkumisi on lisandumas, kuid uute projektide ettevalmistamine nõuab aega, mistõttu jõuab suurem hulk pakkumisi turule tõenäoliselt aasta lõpus-uue alguses. Seega toetab praegune olukord kinnisvaraturul edasist hinnakasvu.

Märksõnad: