Ekspordisektori nõrgenemine mõjutab suurt osa Eesti majandusest

Kui koos reeksporditud kaupadega jäi novembris Eesti eksport aastatagusega võrreldes samale tasemele, siis Eesti päritolu kaupade väljavedu vähenes ligi 8%. Möödunud aasta esimene ja teine pool olid kaupade ekspordile väga erinevad.

Kui esimesel poolel suurenes Eesti päritolu kaupade eksport 18%, siis teise poolaasta viie kuuga jäi see eelmise aastaga samale tasemele. Kuna novembris kasvasid ekspordihinnad 20%, siis tegid mõlemad ekspordivood tugeva kukkumise. Kuna import jooksevhindades kasvas, siis väliskaubandusbilansi puudujääk suurenes. Väliskaubandusbilansi puudujääk suurenes oluliselt nii novembris kui ka aasta teise poole viiel kuul ning sellel oli negatiivne mõju majanduskasvule.

Kolmveerandi ekspordi languse taga mineraalsed kütused ja õlid

Kaugelt kõige enam mõjutas Eesti päritolu kaupade väljavedu mineraalsete kütuste ja õlide ekspordi vähenemine. Selle kaubagrupi osakaal oli kolmveerand kogu kaupade ekspordi langusest. Samas vähenes Eesti päritolu kaupade eksport ka siis, kui mineraalsed kütused ja õlid arvestusest välja jätta. Tugeva languse tegid ka kommunikatsiooniseadmete ning metallitoodete väljavedu.

USA osakaal kogu ekspordi langusest üle 90%

Riikide järgi vähenes eksport kõige enam USA-sse. USA osakaal kogu ekspordi langusest oli üle 90%, kusjuures enamus ekspordilangusest tuli kommunikatsiooniseadmetest. Tugeva mõjuga oli ka mineraalsete kütuste ja -õlide väljaveo vähenemine. Mõlemate kaupade eksport USA-sse on vähenenud juba pikemat aega. Eesti päritolu kaupade väljavedu Venemaale vähenes novembris 42% ja alates märtsist on see langenud aastases võrdluses 28%. Venemaa päritolu kaupade impordi juures on vähenemine toimunud vastavalt 30% ja 17%. Jõustunud ja jõustuvad Euroopa Liidu sanktsioonid annavad kaubandusele Venemaaga täiendava löögi.

Eelmisel aastal eksportivate ettevõtete arv suurenes

Eelmise aasta esimese 11 kuu keskmisena kaupu eksportivate ettevõtete arv 2021. aastaga võrreldes esialgsetel andmetel suurenes, samas kui importivate ettevõtete arv veidi kahanes. Väikesele riigile omaselt on Eestis kaupu importivaid ettevõtteid eksportivatest ettevõtetest oluliselt rohkem. Nii oli eksportivate ettevõtete osakaal töötajatega tegutsevatest ettevõtetest eelmisel aastal 28%, samas kui importivate ettevõtete osakaal oli 53%. Möödunud aastal kaupade ekspordi osakaal SKP-s küll suurenes tublisti, kuid selle taga oli impordi osakaalu tugevam kasv, mis SKP kasvu pidurdas ning samal ajal ka investeeringute osakaalu langus.

Tööstusettevõtete kaubandustingimused aasta lõpus veidi paranesid

Eesti tööstusettevõtete kaubandustingimused olid eelmisel aastal küll halvad, kuna impordihinnad kasvasid ekspordihindadest kiiremini, kuid neljandas kvartalis see muutus. Positiivne mõju oli küll marginaalne, kuid ettevõtete ekspordi eest küsitud hindade kasv ületas siis veidi imporditud kaupade hindade kasvu. Ekspordihindade kasv hakkas tasapisi leevenema alates möödunud aasta juulist, impordihindade kasv aeglustus aga juba juunis.

Ligi 60% ettevõtete jaoks on ebapiisav nõudlus äritegevust piiravaks peamiseks teguriks

Tööstusettevõtete jaoks on ebapiisav nõudlus muutunud üha suuremaks äritegevust piiravaks teguriks. Möödunud aasta neljandas kvartalis tõusis ettevõtete osakaal, kelle jaoks oli ebapiisav nõudlus äritegevust piiravaks peamiseks teguriks ligi 60 protsendini, mis on üle pikaajalise keskmise. Ettevõtete eksporditellimused on kiiresti vähenenud ning nende ootused ekspordivõimaluste kohta on järjest halvenenud.

Eksportiva sektori nõrgenemine mõjutab negatiivselt kogu majanduse tootlikkust

Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangul väheneb sel aastal ligi kolmandik maailma majandusest. Ka Swedbanki viimase majandusprognoosi järgi langeb sel aastal Eesti kaubanduspartnerite kaalutud SKP. See mõjutab Eesti välisnõudlust ja ettevõtete ekspordivõimalusi. Nõrgenev välisnõudlus annab tugevama löögi mitte ainult Eesti eksportivale sektorile, vaid majandusele laiemalt. Paljud ettevõtted ei ekspordi ise, vaid on eksportivate ettevõtete tehingupartnerid, pakkudes neile allhanget. Eksportiva sektori nõrgenemine võib pidurdada kogumajanduses tootlikkuse kasvu, kuna selle tootlikkus on sisetarbijale suunatud ettevõtetest kõrgem. Tootlikkuse vähenemine pidurdab aga majanduskasvu. Juba eelmise aasta esimeses kolmes kvartalis oli reaalne tööjõu tootlikkus töötatud tunni kohta üha sügavamas languses.