Avalehele
Euroopa Keskpangal ei ole intressimäärade tõstmiseks palju ruumi ja vajadust

Euroopa Keskpangal ei ole intressimäärade tõstmiseks palju ruumi ja vajadust

Kuigi Euroopa Keskpank (ECB) on olnud liiga aeglane ja ettevaatlik pikka aega käest ära lastud inflatsiooni pidurdamisel, tuleb kiita selle eilset eelteavitust intressimäärade lähiaja tõstmiste kohta. ECB liitub maailma ülejäänud enam kui 60 keskpangaga, kes juba intressimäärasid kergitavad. Kui varem kujundasid keskpangad, sealhulgas ECB oma rahapoliitikat kas deflatsiooni ärahoidmiseks või inflatsiooni kiirendamiseks, siis nüüd on olukord kiiresti muutunud ja hinnakasvule tuleb hoopis pidurit vajutada. Praeguse kiire inflatsiooni põhjuseks on nii häireid kaupade ja teenuste pakkumises, kuid ka keskpankade pikka aega kestnud lõtv rahapoliitika. Pandeemia ajal süstisid valitsused ja keskpangad teatavasti erakordselt palju raha maailmamajandusse ja aitasid sellega kaasa nõudluse kasvule. Keskpangad ei saa küll otseselt pakkumisega seotud häireid parandada, kuid nad saavad oma rahapoliitika karmimaks muutmisega – ECB definitsiooni järgi, normaliseerimisega – nõudlust vähendada. Lisaks intressimäärade tõstmisele tähendab see ka varaostude lõpetamist.

Keskpanga intressimäärade tõstmine sõltub inflatsiooni väljavaatest

Kuigi ECB teatas, et tõstab juulis intressimäärasid 25 baaspunkti, kavatseb sellega jätkata ka septembris ning et nende „järkjärguline, ent püsiv tõstmine on asjakohane ka pärast septembrit“, siis määrab intressimäärade tõusu ikkagi inflatsiooni väljavaade. Kui selleks aastaks prognoosib ECB 6,8% tarbijahindade tõusu (kui võtta arvesse ka mai hinnakasv, siis isegi 7,1%), siis järgmiseks aastaks taandub see 3,5 protsendile ja ülejärgmiseks aastaks 2,1 protsendile ehk jääb aasta keskmisena napilt üle keskpanga inflatsiooni 2% eesmärgi keskpikal perioodil. Kuigi inflatsioonisurved on muutunud laiapõhjalisemaks, tugevamaks ja püsivamaks, peaks muuhulgas energiahindade varasemast aeglasem kasv, pakkumispoolsete häirete leevenemine ja rahapoliitika normaliseerimine tooma kaasa tasapisi euroala keskmise inflatsiooni aeglustumise. Samas tuleks arvestada, et eelmise aasta keskpaigast on hinnatase järsult üles hüpanud ja isegi siis, kui kuises võrdluses võime näha hinnakasvu pidurdumist, siis aastases võrdluses jätkub ikkagi mõnda aega kiire inflatsioon. Sama olukord võib toimuda ka Eestis. See tekitab tegeliku hinnakasvu suhtes siis petliku pildi.

Intressimäära liiga kõrgele tõstmine võib majandusele hoopis karuteene teha

See, kui kõrgele ECB oma intressimäära tõstab, võib osaliselt sõltuda ka sellest, kus asub nõndanimetatud neutraalne intressimäär ehk selline teoreetiline intressimäär, mis aitab inflatsiooni pidurdada, kuid ei halvenda veel majanduskasvu. Seda intressimäära ei saa täpselt mõõta, kuid on ECB hinnangul 1-2% juures. Neutraalne intressimäär on ajas muutuv ja on euroala riikide järgi väga erinev. Allianz’i hinnangul on näiteks euroala neutraalne intressimäär vaid 1,3%, samas kui Saksamaal 1,5% ja Itaalias 0,7%. USA-s on Föderaalreservi hinnangul neutraalne intressimäär 2,4% – millega küll paljud ökonomistid ei nõustu. ECB president Christine Lagarde usub, et laenukulude tõstmisel peaks olema neutraalne intressimäär referentsiks ning et üle selle taseme saaks minna vaid siis, kui majandus on üle kuumenemas.

Majanduskasvu halvenemine seab intressimäärade tõstmisele piiri

Praegu on aga majanduse kasvu väljavaade hoopis halvenenud ja ka ECB parandas oma juunikuises prognoosis euroala selle ja järgmise aasta majanduskasvu allapoole (2024. aasta kasvu muudeti tugevamaks). Majanduskasvu väljavaadet halvendavad Venemaa agressiooni mõju Ukrainas, pandeemiast taastumise hoo ja majapidamiste ostujõu nõrgenemine, kuid ka rahapoliitika normaliseerimine. Need tegurid hakkavad nõudlust piirama, mis omakorda peaksid inflatsiooni loodetavasti leevendama. Pooljuhtide ja laevakonteinerite hinnad on maailmas juba allapoole liikumas, tööstusmetallide hinnad on küll kahe-kolme aasta taguse ajaga võrreldes väga kõrgel, kuid on märtsi tipust allapoole tulnud. Põhja-Ameerika väetiste hinnad, mis määravad paljuski toidutoorme hindu maailmas, on Bloombergi andmetel langenud märtsis olnud rekordtasemest 24% allapoole. Kuigi keskpanga intressimäära tõstmine hakkab reaalmajandusele nähtavamat mõju avaldama viiteajaga, siis inflatsiooniootused, mis praegu väga kõrgel on, peaksid sellele kiiremini reageerima. See peaks omakorda aitama nõudlust vähendada.

Euroala riigid taluvad laenukulude tõusu erinevalt

Üheks oluliseks piiriks intressimäärade tõstmise, eriti just selle kiiruse juures, on mõju riigivõlakirjade tootlustele ehk riikide laenukuludele. Mõistagi ei soovi ECB, et tema rahapoliitika mõju oleks riikidele väga erinev või veel hullem, võlakirjade tootluste erinevused väljuksid kontrolli alt. Seetõttu tulebki keskpangal olla ettevaatlik oma rahapoliitika ostuste ja ka oma otsuste kommunikatsiooni juures. Murekohaks on euroala ääremaade rahastamise tundlikkus kõrgemate intresside suhtes. Lagarde küll mainis, et ECB on valmis reageerima võlakirjaturu võimalikule paanikale, kuid ei täpsustanud selle detaile. Üheks üldisemaks toetusabinõuks on keskpangal varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete reinvesteerimine. Eelpoolnimetatud tingimusi arvestades, ei ole ECB-l intressimäärade tõusuga inflatsiooni pidurdamiseks palju ruumi ja võib-olla ka vajadust.

Euribor liigub keskpanga intressimäära lähedal

Kui 6-kuuline Euribor, millega on Eestis seotud enamus laenusid, on juba üle nulli liikunud, siis 3-kuulise Euribori, mida kasutatakse näiteks autoliisingu juures, positiivsele territooriumile jõudmisega läheb veel veidi aega. Samas ei tähenda 6-kuulise Euribori tõus tingimata kõigil kohest intressimakse muutust, vaid nagu selle nimigi ütleb, toimub see lepingu sõlmimisest alates kuue kuuliste tsüklitega. Keskpanga intressimäärade tõusu juures tuleks arvestada, et kommertspankade laenude tingimused määrab ikkagi Euribor, mis liigub küll ECB intressimäära lähedal ja võib sellest veidi erineda. Isegi kui keskpank oma intressmäärasid ei muuda ja Euribor on positiivsel territooriumil, võivad laenuintressid iga 6 kuu järel veidi erinevad olla.

Märksõnad: Euribor, Euroopa Keskpank

Samal teemal