Hinnatõus oli aprillis oodatust kiirem

Hinnad tõusid aprillis aastataguse ajaga võrreldes 19 protsenti. Hinnatõus kiirenes peamiselt energia toetusmeetmete lõppemise tõttu. Sõjapõgenikud tõstsid üüri hinda, mis kerkis ühe kuuga tervelt 13 protsendi võrra. Aastane hinnatõus oli viimati nii kiire septembris 1996 ehk 25 aastat tagasi.

Eesti hinnatõus oli aprillis euroala kiireim. Nii energia kui toidu osakaal tarbimiskorvis on Eestis suurem ja hinnatõus kiirem kui eurotsoonis tervikuna. Eestis on energiakulude osakaal tarbimiskorvis keskmiselt 16%, euroalal 11%. Toidule kulub Eestis keskmiselt 19%, euroalal 15% perede eelarvest.

Lisaks mõjutab hinnaindeksit ka riigiti erinev metoodika. Näiteks kasutatakse Eestis hinnaindeksis elektri puhul vaid elektri börsihinda ehk Eesti tegelik elektri hinnatõus on olnud laugem kui näitab statistika. Lisaks sellele mõjutavad hindu valitsuste energiakompensatsioonid. Mõned riigid maksavad toetust tootjale, mõned tarbijale. Ka Eesti kasutas osaliselt energiakulude hüvitamist tagantjärele, mis tähendas seda, et algul pidi kõrgema hinna maksma kinni tarbija, ja see kajastus ka hinnastatistikas.

Hindu kergitasid aprillis peamiselt energia ja toit. Toit on aastaga kallinenud 15 protsendi võrra. Paljude toidukaupade hinnad on kiiresti tõusnud, sealhulgas köögiviljad, kala ja piimatooted. Energia andis üle poole tarbimiskorvi kallinemisest. Energia hind püsib kõrge terve aasta jooksul. Swedbanki prognoosi järgi ulatub nafta hind üle 100 USD nii sel kui järgmisel aastal.

Väga kiire hinnatõus lähikuudel jätkub. Hinnatõus peaks aeglustuma aasta teisel poolel. Nii netopalga kui pensionite kasv jääb kaugelt alla hinnatõusule. Hoogsast hinnatõusust hoolimata on tarbimine seni suhteliselt tugevat kasvu näidanud. Swedbank prognoosib selleks aastaks tagasihoidlikku tarbimise kasvu.