Eesti kaubandus, lapsed isaga elektroonikapoes

Jaekaubanduse mahukasv on võtnud buumiaastate mõõtmed

Eesti jaekaubandusettevõtete inflatsiooniga korrigeeritud müügitulu tegi juunis järjekordse tugeva kasvu, suurenedes aastatagusega võrreldes 12%. Teises kvartalis oli kasv 18% ja esimesel poolaastal 11%. Jaekaubandus on võtnud 2004-2007. buumiaastate mõõtmed. Viimastest kuudest kiiremat kasvu nägime me viimati 2007. aasta esimesel poolel.

Viimase viie aasta EL riikide võrdluses on Eesti jaekaubanduse mahukasv olnud keskmiselt oma 3 protsendiga tugevama kolmandiku hulgas. Ka Soomes on viie aasta keskmine jaekaubandusettevõtete müügimahukasv olnud 3 protsendi lähedal. Balti riikidest on kasv olnud meist oluliselt kiirem Leedus.

Jaekaubanduse kasv on tugev ka ilma välisturistideta

Eesti jaekaubanduse käesoleva aasta esimese poole nii tugev kasv on olnud seda märkimisväärsem, et see tuleneb peamiselt residentide tarbimisest. Alates aprillist on küll majutatud välisturistide arv suurenenud, kuid veel aprillis ja mais oli nende arv 2019. aastaga võrreldes vaid 6%. Pandeemiaeelsetel aastatel oli mitteresidentide kulutuste osakaal kogu eratarbimises ligi 12%, mille vähenemine on ka jaekaubandusele mõjunud.

Jaekaubandusettevõtete müügimahukasvu on toetanud kindlustunde paranemine, palga- ja ostuvõime kasv, väiksemad võimalused mujal kulutamiseks ning koos sellega hoiuste suurenemine, aga ka inflatsiooniootuste tõus.

Eesti tarbijate kindlustunne on paranenud, kuid on kaugel veel pandeemia-eelsest tasemest

Kuigi inimesed teevad oste üha enam läbi e-kanalite, on nende liikumise suurenemine jaekaubanduse müügimahu kasvule kaasa aidanud. Google’i liikumisaruanne näitab, et Eestis on inimeste liikumine jaekaubanduses ja meelelahutuskohtades tõusnud tublisti üle nii eelmise aasta suve kui ka pandeemia-eelse referentstaseme. Samas on Eesti tarbijate kindlustunne sel aastal küll paranenud, kuid kaugel veel pandeemia-eelsest. Ka jaekaubanduse kindlustunne on viimastel kuudel paranenud ning jõudnud juba üle pandeemia-eelse aja taseme. Majanduse üldine kindlustunne on aga tõusnud 14 aasta taguse aja ehk 2007. aasta keskpaiga tasemeni.

Hoiuste kasv on jätkuvalt kiire, kuid hoiusteportfell on jaotunud väga ebaühtlaselt

Inimeste hoiuste kasvu tipp jäi küll ilmselt käesoleva aasta märtsi, kuid veel juunis oli kasv väga tugev – aastases võrdluses 16%, nõudmiseni hoiustel isegi 20%. Inimeste nõudmiseni hoiused olid juunis üle 2 miljardi euro võrra suuremad, kui möödunud aasta alguses. See on ligikaudu 15% kogu eratarbimisest, millest osa moodustab jaekaubandus. Samas tuleks aga arvestada, et eraisikute hoiusteportfell on väga ebaühtlaselt jaotunud. Suurte hoiustega klientide osakaal on küll väga väike, kuid nende käes on suur osakaal kogu eraisikute hoiusteportfellist. Ja vastupidi, väikeste hoiustega inimeste osakaal hoiustajatest on suur, kuid nende hoiuste osakaal kogu hoiusteportfellist on väga väike. Selline hoiuste jaotus näitab, et hoiustesse kuhjunud raha suundub inimeste kindlustunde ja liikumisvõimaluste edasisel paranemisel ilmselt rohkem reisimisse, teenustesse, kinnisvarasse, investeeringutesse ja kestvuskaupadesse, mitte aga peamiselt kulukaupadesse jaekaubanduses. Samas jõuab alates septembrist majandusse ligi miljard eurot teisest pensionisambast väljavõetud raha, mis on 8% eratarbimise aastasest mahust. Osa sellest rahast liigub tarbimisse, sealhulgas ka jaekaubandusse.

Inimeste inflatsiooniootuste tõus võib kiirendada palgakasvu ja suurendada tarbimist

Koos inflatsiooni kiirenemisega on järsult tõusnud ka inimeste inflatsiooniootused, mis omakorda võivad kiirendada palgakasvu ja suurendada tarbimist. Palgakasvu kiirendavad aga veel ka majandusaktiivsuse ja ettevõtete majandusolukorra paranemine ning kasvav tööjõupuudus. Kuigi hinnakasv sel aastal kiireneb, peaks palgakasv seda ületama ja tagama inimeste ostujõu suurenemise. Registreeritud töötuid on käesoleva aasta juuli lõpus küll juba veidi vähem, kui aasta tagasi, kuid rohkem, kui 2019. aastal. Tööpuudus on vähenemas ning hõivatud inimeste suurenemine lisab ka ostujõudu jaekaubandusele.

Käesoleva aasta teine pool peaks jaekaubandusele pakkuma kasvuvõimalusi

Jaekaubanduse osakaal majanduses loodud kogulisandväärtusest on küll vaid ligi 5%, kuid selle tegevusala käekäik ja nõudlus mõjutavad oluliselt suuremat osa majandusest. Aasta teisel poolel lisab jaekaubanduse kasvu väljavaatele riske koroonaviiruse leviku eskaleerumine ja sellega kaasneda võivad piirangud, kuid loodetavasti võimaldab vaktsineeritud inimeste kasv seda mõju leevendada. Varakevadised piirangud avaldasid küll negatiivset mõju osadele jaekaubandusettevõtetele, kuid nagu me juba nägime, oli jaekaubanduse kogumahu kasv tugev. Kokkuvõttes peaks käesoleva aasta teine pool, vähemalt lähikuud, olema jaekaubandusele soodne ja pakkuma kasvuvõimalusi.