Kas Eesti majandus on nüüd kriisidele vastupidavam?

Nii Eesti kui kogu maailma majanduskasv on aeglustumas ja selle väljavaade halveneb – see ei ole ilmselt kellelegi enam uudiseks. Kõik see toimub vaid kaks aastat pärast pandeemia põhjustatud šokki, mis viis maailmamajanduse langusesse. Paljud riigid ei ole veel täielikult taastunud pandeemia mõjudest, kui juba on saadud uus löök ja veel tugevam on tulemas. Euroala ja USA ostujuhtide indeksid näitavad juba nende majandusaktiivsuse vähenemist. Kui veel aasta esimesel poolel kasvas Euroopa Liidu majandus 4,9% ja Eesti majandus 2,4%, siis teine poolaasta tuleb kindlasti kehvem. Eestis näeme me juba sel aastal tõenäoliselt aastases võrdluses majanduslangust. Paraku on ka järgmise aasta majanduse väljavaade vilets. Nõrgem välisnõudlus tähendab väiksemaid ekspordivõimalusi ja Eesti, kus ekspordi osakaal SKP-st on üle 80%, saab sellest tugeva löögi. Samas halvendavad kiiresti tõusnud hinnad ja koos sellega kerkinud tootmiskulud meie ettevõtete konkurentsivõimet Euroopas, kuna Eestist eksporditud kaupade turuosa on seal sel aastal kiiresti vähenenud.

Ostujõud taastumine ei toimu kiiresti

Eesti inimeste ostujõud väheneb juba eelmise aasta sügisest ja selle aastasest kukkumisest taastumine võtab aega. Kiire hinnakasv annab tugevama löögi madala sissetulekuga inimestele, kelle eelarves on sundkulutuste, ehk eluasemele ja toidule minevate kulude, osakaal suurem. Inimesed on saanud küll kahel viimasel aastal koguda suuremaid sääste, kuid paraku on need jaotunud väga ebaühtlaselt. Suuri sääste on vaid vähestel, samas kui paljudel on need kas väikesed või puuduvad üldse. See määrab paljuski ära nende inflatsiooniga toimetuleku. Sel aastal on küll 49 000 inimest saanud tagasi ligi 300 miljonit eurot oma teise pensionisamba raha ja ka eelmisest aastast on veel osa kasutamata, kuid kogumajanduse vaates ei ole sellest enam varsti olulist abi ja mida aeg edasi, seda väiksemaks selle mõju jääb. Kahjuks ei suurenda vaid inflatsioon ettevõtete ja majapidamiste kulusid. Seda teevad ka tõusvad intressimäärad, mis muudavad laenude toel ettevõtete äritegevuse kallimaks ja inimestele uue eluaseme raskemini kättesaadavaks või olemasolevad laenud kulukamaks.

Selline masendav majanduspilt suurendab, arusaadavalt, ebakindlust ja hirmu tuleviku suhtes. Paljudel on veel hästi meeles 14 aasta tagune ülemaailmne finantskriis ja selle mõju Eesti majandusele ja inimestele. Kas me võime liikuda samasugusesse kuristikku nagu tollal? Juhin kohe tähelepanu, et sama asja pärast oldi mures ka 2020. aasta varakevadel, kui maailma tabas koroonapandeemia.

Praegune kriis on erinev eelmistest

Kui võrrelda kahte viimast majanduskriisi praeguse olukorraga, siis on nende põhjused väga erinevad. 13-14 aasta taguse ülemaailmse majanduslanguse kutsus esile USA kinnisvaraturult ja selle finantssektorist alguse saanud finantskriis. Kahe aasta taguse majanduslanguse tõi kaasa pandeemia ning sellega kaasnenud liikumispiirangud. Praegu on aga põhimureks kõrge inflatsioon, mille taga on paljuski Venemaa poolt esile kutsutud energiakriis ning laialdased häired tootmises ja tarnetes. Näiteks on Eesti ja keskmiselt kogu Euroopa Liidu selle aasta tarbijahindade kiires inflatsioonis olnud energia osakaal ligi 40%. Kõrged energiahinnad suurendavad aga ettevõtete tootmiskulusid ja muudavad hinnakasvu veelgi laiapõhjalisemaks. Kui siiani on saanud ettevõtted oma kõrged tootmiskulud suunata edasi teistele ettevõtetele või lõpptarbijatele, siis kaua see võimalik ei ole, kuna inimeste ostujõu vähenemine paneb sellele piiri.

Lisaks sellele, et viimaste kriiside allikad on erinevad, on praeguseks erinev ka majanduste vastupidavus nendega toimetulekuks. Samuti on erinevalt kasutatud fiskaalset ja rahapoliitilist tuge raskustega hakkama saamiseks. Viimase 13 aastaga on finantssüsteemi maailmas põhjalikult reformitud. Eestis on oluliselt paranenud majanduse tasakaal väliskeskkonna suhtes ning ettevõtete ja majapidamiste sektori laenukoormus on SKP suhtes väiksem, kui enne ülemaailmset finantskriisi.

Rahapoliitika karmistamine halvendab maailmamajanduse lähiaja väljavaadet

Inflatsiooni pidurdamiseks on Bloombergi andmetel sel aastal intressimäärasid tõstnud maailmas juba 90 keskpanka. Tegemist on ajaskaalal erakordselt jõulise rahapoliitika karmistamisega. Kuigi USA Föderaalreserv ja Euroopa Keskpank paistavad olevat valmis inflatsiooni allasurumise nimel tõstma intressimäärasid kasvõi majanduse langusesse viimise hinnaga, võivad keskpangad oma ühise jõupingutuse tulemusel ka üle pingutada. Nimelt on rahapoliitika karmistamisel pikk viiteaeg, mil selle mõju inflatsioonini jõuab. Esmalt mõjutab see finantsturge, siis reaalmajandust ja alles seejärel inflatsiooni. Samas, kui keskpangad ei tegutse piisavalt kiiresti ja jõuliselt, võib kiire inflatsioon jääda majandust kahjustama pikemaks ajaks. Kuna keskpangad on inflatsiooni kiirenemist alahinnanud ja on selle alla toomisega hilinenud, siis püüavad nad nüüd oma usaldusväärsust parandada. Keskpangad ei saa küll oma rahapoliitikaga lahendada energiakriisi, kuid nad saavad piirata nõudlust, mille tõusu on pikka aega toetanud lõtv rahapoliitika ehk madalad või negatiivsed intressimäärad ja suured varaostud.

Põhimureks energiakriisis on praegu kõrged maagaasi ja elektri hinnad, mille põhjustajaks on teatavasti Euroopasse vähenenud Venemaa gaasi tarned. Euroopa Komisjoni ettepanekud energiaturu reformimiseks on maagaasi hinna septembris allapoole toonud, kuid see on ikkagi ligi 10 korda kõrgem, kui enne 2021. aastat. Kuigi maagaasi hind jääb vähemalt veel lähiajal kõrgeks, näitavad futuurid selle hinna mõningast langust. Tipust on vähenenud ka maailmaturul tööstusmetallide ja toiduainete hinnad, samuti ka laevadega konteinervedude hinnad ja nõrgenemas on pinged tarneahelates. Kui me suudaksime energiakriisi oluliselt leevendada ja energiahindade langus ei jääks vaid lühiajaliseks, saame nii ka kogu inflatsiooni kiiremini kontrolli alla.

Viletsamas seisus riigirahandusega saab halvemini kriisidele vastu seista

Tublisti mõjutab majanduskriisiga toime tulemist ka see, milline on valitsuse hoiak riigirahanduse suhtes ja kui palju ollakse valmis kriisi ajal ettevõtteid ja majapidamisi toetama. Enne 2008. aastat oli riigieelarve Eestis suures ülejäägis ja kohe pärast paari majanduslanguse aastat taastati eelarve tasakaal. Viimastel aastatel on aga valitsused heldemaks muutunud. Kui 2010. aastaid iseloomustas maailmas lõtv rahapoliitika ja konservatiivsem eelarvepoliitika, siis käesoleval kümnendil on toimunud pööre. Juba koroonakriisi valusamal ajal, kaks aastat tagasi, otsustasid valitsused, sealhulgas Eestis, iga hinna eest ettevõtteid ja majapidamisi toetada. Selleks, et võimalikult palju ettevõtteid püsima jääks, tööpuudus lakke ei tõuseks ja inimeste nõudlus päris ära ei kaoks. Valitsuse poolt hiljuti Vihulas kokkulepitud otsused ja muud energiakulude leevendamise meetmed ei hoia küll ära majanduse langusesse minekut, kuid peaksid pehmendama seda valu, mis kriisiga kaasneb. Nende otsuste mõju ulatub riigieelarves mitme aasta peale. Hinnaks on aga riigirahanduse halvenemine,  mis mõjutab edaspidi kriisidega toimetulekut. Puudujäägis riigieelarve ja kallimaks muutuv laenukoormus piiravad edaspidi, eriti aga uues kriisis, kulude suurendamist ilma maksude tõstmiseta.

Kriisiga toimetulek sõltub, millises olukorras oli majandus enne ja kuidas kriisi lahendatakse

Euroopa valmistub talveks ilma Venemaa gaasita. Kuigi viimastel kuudel on sõltuvus sellest oluliselt vähenenud ja Euroopa Komisjon on teinud ettepanekud energiaturu reformimiseks, halvendab energiakriis jätkuvalt inimeste toimetulekut ja majanduse väljavaadet. Lisaks sellele muudavad sõda Ukrainas, välisnõudluse nõrgenemine ja rahapoliitika karmistamine Euroopa, sealhulgas Eesti, majanduse eriti haavatavaks. Kriisiga toimetuleku määravad ära, millises olukorras oli enne majandus tervikuna ja kuidas seda kriisi lahendatakse. Kuigi kõik sektorid ei ole pandeemia mõjudest täielikult taastunud, peaks Eesti majandus olema paremas tasakaalus ja vastupidavam, kui enne ülemaailmset finantskriisi. Halvemas seisus riigirahandus võib aga piirata valitsusel kriisidega toimetulekut.

Avaldatud 08.10.2022 Postimehes.