Kaupade ekspordi tugev kasv jätkus, kuid USA kaubanduspoliitika hägustab väljavaadet

Märtsis jätkus kaupade ekspordi tugev kasv. Eesti päritolu kaupade eksport suurenes aastases võrdluses 12%, millele andsid tugevaima tõuke kokkupandavate puitehitiste, puitoodete, mõõteseadmete, raua ja terase ning elektriseadmete (eriti mobiilsideseadmete) väljavedu. Nendest viiest kaubagrupist tuli ligi kaks kolmandikku märtsikuisest ekspordikasvust. Kuigi puittoodete ja kokkupandavate ehitiste kasvu taga on paljuski aastatagune madal võrdlusbaas, näitab eksport kasvu ka kuises võrdluses ehk see on ka tegelikult kasvamas.

Riikide lõikes suurenes kõige enam eksport Saksamaale, USA-sse, Poola, Norrasse, Taani ja Soome. Kui USA suunal tuli valdav osa ekspordikasvust mobiilsideseadmetest (5G seadmed), siis Saksamaa ja Poola suunaline ekspordikasv oli laiapõhjalisem. Saksamaale suurenes enim elektriseadmete, raua ja terase, puittoodete ning veesõidukite eksport. Poola suunal kasvas enim aga  kakao-, piima- ja puittoodete ning masinate ja seadmete väljavedu.

Tööstusettevõtete kindlustunne on paranenud

Käesoleva aasta esimese nelja kuuga on tööstusettevõtete kindlustunde ja eksporditellimuste paranemine jätkunud. Samuti on vähenenud ettevõtete osakaal, kelle jaoks on ebapiisav nõudlus äritegevuse piduriks. Kui 2023. aasta lõpus oli 82% tööstusettevõtete jaoks ebapiisav nõudlus peamiseks murekohaks, siis nüüdseks on see osakaal kahanenud 64%-ni (mis on endiselt üle pikaajalise keskmise ning kõrgem, kui meie lähiriikides).

Swedbanki värske tööstusuuringu kohaselt plaanib uutele turgudele laieneda üle poole (54%) ettevõtetest. Sealjuures on sarnaselt varasemaga populaarseimad riigid Saksamaa, Soome ja Rootsi, mis juba niigi on Eesti jaoks olulised sihtturud.

USA kaubanduspoliitika halvendab välisnõudluse väljavaadet

USA kaubanduspoliitika poolt põhjustatud erakordselt suur ebakindlus ja pinged väliskaubanduses halvendavad aga sel aastal välisnõudluse väljavaadet. Isegi, kui USA taganeks kavandatud tollimaksudest, on ebakindluse kasvu tõttu suur kahju juba tehtud.

Euroala – kuhu läheb Eestist veidi üle poole kaupade ekspordist – majanduskasv jääb nii sel kui ka järgmisel aastal nõrgaks. Samas on euroala eksport USA-sse alla 3% SKP-st, mis teeb selle USA tollimaksude suhtes vähem haavatavaks. Küll on aga mitmeid tegevusalasid, mis võivad kõrgetest tollimaksudest suurema löögi saada (auto-, terase-, alumiiniumi- ja farmaatsiatööstused).

Inflatsiooni aeglustumine, intressimäärade alanemine ja koos sellega majapidamiste ostujõu kasv toetavad euroalal eratarbimist. Suuremaid kulutusi ja investeeringuid on plaanitud julgeolekule ja taristusse (eriti Saksamaal), mis toetavad euroala majanduskasvu ja nõudlust, seda eriti just järgmisel aastal. USA kõrgemad tollitariifid kärbiksid küll Soome ja Rootsi majanduskasvu sel ja järgmisel aastal, kuid see peaks tulema eelmisest aastast siiski parem.

Tollimaksude mõju Eesti ekspordile

USA osakaal Eesti päritolu kaupade ekspordist oli käesoleva aasta esimeses kvartalis 5,5%, millest suurima osa – 36% – moodustasid mobiilsideseadmed (peamiselt 5G seadmed). USA-sse suunatud ekspordi osatähtsus Eesti SKP-st ei ole suur – eelmisel aastal vaid 1,5%, ja USA turule avatud kogu kodumaise tarneahela osakaal jäi alla 4% meil loodud kogulisandväärtusest. USA tollimaksudel on Eesti majandusele küll tagasihoidlik otsene mõju, kuid täiendav negatiivne mõju avaldub läbi varasemast nõrgema välisnõudluse. USA on mobiilsideseadmed küll ajutiselt oma tollmaksudest vabastanud ja ka nõndanimetatud “vastastikused” tollimaksud on kuni juulini peatatud, kuid me eeldame, et USA ülimalt ebakindel kaubanduspoliitika võib hakata vähendama eksporditellimusi. Eesti kaupade eksport küll suureneb sel ja järgmisel aastal, kuid kaubanduspoliitilised pinged pidurdavad selle kasvu ja annavad meie majandusele mõõduka löögi.

Loe rohkem meie analüüse ja ülevaateid Swedbanki blogi majanduskeskkonna rubriigist.