Kas kõrge lisandväärtus ainsana toob edu Eesti majandusele?

Eesti peaks liikuma kõrgema lisandväärtusega majanduse poole. Selline eesmärk ja soovitus on antud Eesti ettevõtetele ja kogu majandusele. Ilmselt tajub ka enamik inimesi, et suuremat lisandväärtust loov majandus on efektiivsem ja jõukam.

Lisandväärtuse osakaal alla Euroopa Liidu keskmist

Milline siis ikkagi on kõrgema lisandväärtusega majandus? Kas selline, kus on rohkem suurema lisandväärtusega tegevusalasid? Lisandväärtus tekib, kui lahutada ettevõtete käibest (rahvamajanduse arvepidamises toodangust) tootmissisenditele minevad kulud. Mida suurem on käive võrreldes tootmiskuludega, seda suurem on lisandväärtus. Mida suurem on lisandväärtus, seda rohkem saab sellest pärast maksude ja amortisatsiooni mahaarvamist palgaraha maksta ja seda suurem võib lõpuks tulla kasum.

Eesti viimaste aastate keskmine lisandväärtuse osakaal käibes on 44%, mis on allpool Euroopa Liidu keskmist. See aga ei tähenda tingimata meie majandusstruktuuri ebaõnnestumist. Kõrgeim lisandväärtuse osakaal on näiteks Kreekas, madalaim aga Luksemburgis. Kreeka on teatavasti olnud Euroopa Liidu üks nõrgema majandusega riike, seevastu Luksemburg on Euroopa rikkaim riik elaniku kohta.

Majanduskriiside järel on Eestis lisandväärtuse osakaal käibes kukkunud. See juhtus pärast 14 aasta tagust globaalset finantskriisi, samuti hiljutise koroonakriisi järel. Kriisist taastumisel jääb käibekasv maha tootmiskulude suurenemisest, kusjuures pärast koroonakriisi tõusid erakordselt hoogsalt ka imporditud tootmissisendite hinnad.

Tööstusettevõtted on teenustest väiksema lisandväärtusega

Vaadates Eesti majandust ja jättes sellest välja täielikult või peamiselt riigi rahastusega toimetavad tegevusalad (näiteks avalik haldus ja riigikaitse, haridus jm), on käibe suhtes kõrgeim lisandväärtus kinnisvaras ja finantssektoris. Kõrge lisandväärtuse osakaal on ka äriteenustes ja kaubanduses. Kuni 2020. aastani oli info ja side lisandväärtuse osakaal Eestis oluliselt üle Eesti keskmise ja isegi üks kõrgematest, kuid viimasel kahel aastal on see langenud alla keskmist.

Väikseim on lisandväärtuse osakaal aga veevarustuses ja jäätmekäitluses, põllu- ja metsamajanduses ning töötlevas tööstuses, kus masinate ja seadmetega seotud kulud on võrreldes teenuste sektoriga oluliselt suuremad.

Olulisem on ettevõtete ekspordivõimekus

Kindlasti ei tähenda töötleva tööstuse lisandväärtuse väike osakaal, et see majandusharu oleks Eesti majandusele ebaoluline. Kas me peaksime Eesti majandusest kaotama näiteks elektroonikatööstuse, mille lisandväärtuse osakaal käibes oli möödunud aastal töötleva tööstuse madalaim – vaid 20%? Samas on elektroonikakaupade väljaveo osakaal olnud viimastel aastatel keskmiselt 17% ja ainuüksi mobiilisideseadmete ehk paljuski 5G seadmete väljavedu 8% kaupade koguekspordist.

Töötlev tööstus on suurim kaupade eksportija. Selle majandusharu müügist läheb ekspordiks ligi kaks kolmandikku ja eksportivate ettevõtetega on seotud suurem kohalik väärtusahel. Suuremad eksportijad on veel info ja side ning veonduse ja laonduse ettevõtted.

Mõned aastad tagasi Tartu Ülikooli tehtud uuringu järgi on otse eksportivate ettevõtete osakaal Eestis 29%, kuid kuni kahe tehingupartneri kaugusel ekspordist on 80% ettevõtetest. Mida lähemal eksportimisele, seda kõrgem on ettevõtete lisandväärtus. Seega pole oluline ainult, kui kõrge on tegevusala lisandväärtuse osakaal käibes, vaid kui suurt osa majandusest selle tegevusala ettevõtted mõjutavad ja kui palju see ekspordib.

Kuna Eesti ei suuda toota kaugeltki kõiki vajalikke tootmissisendeid ning kapitali- ja tarbekaupu, tuleb meil palju importida. Seetõttu on eksport välismaalt raha teenimiseks meile teatavasti väga tähtis. Kuigi suurema osa ekspordituludest (eelmisel aastal 65%) saab Eesti kaupade väljaveost, on teenuste ekspordi osakaal (35%) kasvanud ja kasvab tõenäoliselt veelgi. Ligi veerand teenuste ekspordist tuleb veoteenustest ja teine veerand äriteenustest. Kolmandal ja neljandal kohal on arvuti- ja infoteenused ning reisiteenused.

Mitmekülgne majandus on mõistlikum

Info ja side tegevusala on viimastel aastatel teinud väga tugeva kasvu ja see on Eestis tõusnud suuruselt neljandaks. Seda on toetanud nõudlus IT- ja kommunikatsiooniteenuste järele ning meie tugev kompetents. Tegelikult on see tegevusala veelgi suurem, kui statistikast välja paistab – paljudes ettevõtetes on IT-osakonnad. Kokkuvõtvalt – infotehnoloogial on väga suur mõju majandusele ja ühiskonnale laiemalt. Samas mõjutavad selle tegevusala tõusud ja langused Eesti majandust üha rohkem. Pikemas vaates peaks mitmekülgsem majandus, mis suudab eksportida ja panustab kohalike väärtusahelate kaudu Eesti äritegevusse, pakkuma paremat jätkusuutlikkust. Tehisintellekt hakkab aga majandust ja tööturgu üha rohkem mõjutama ning tehnoloogiasektori roll suureneb ikkagi.

Kui oluline on turism Eesti jaoks?

Turism mõjutab väga paljusid tegevusalasid. Lähiaastate kohta täpseid andmeid turismi osakaalu kohta majanduses küll veel ei ole, kuid viimaste andmete järgi oli 2017. aastal selle otsene mõju SKP-le 5,4% ja kaudne mõju 7,9%. Koroonakriis muutis turismi osakaalu majanduses kindlasti. Eestis on turismi osakaal majanduses veidi üle Euroopa Liidu keskmise. Kõige enam mõjutab turism meil majutust, transporti, reisikorraldust ja toitlustust, kuid ka kultuuritegevust ja elukondliku kinnisvara rentimist.

Majutuse ja toitlustuse ning transpordi tegevusalade lisandväärtuse osakaal käibes on alla Eesti keskmise. Samas pakub turism teenuste eksporti. Enne koroonakriisi, 2019. aastal oli mitteresidentide kulutuste osakaal Eesti SKP-st ligi 1,6 miljardit eurot ehk 5,6% SKP-st. Eelmisel aastal olid need numbrid aga vastavalt 1,2 miljardit ja 3,4%. Samas, Eesti elanikud kulutasid välismaal reisides eelmisel aastal üle 1 miljardi euro. Elatustaseme tõustes välisreiside arv tõenäoliselt kasvab, millega liigub ka rohkem raha Eestist välja. Ühest küljest võiks ju arvata, et jooksevkontot ei pea tasakaalustama tingimata sama valdkonna tegevusega ehk turismi kaudu teenuste ekspordiga. Vastasel juhul tuleks see raha teenida mujal.

Miks on kõrgemat lisandväärtust vaja?

Kas kõrgem lisandväärtuse osakaal käibes lubab ettevõtetel maksta kõrgemaid palkasid ja teenida suuremat kasumit? Loogika justkui ütleks, et nii peaks see olema. Kõrgema lisandväärtuse osakaaluga kinnisvaras, finantsteenustes ning kutse- ja tehnikaalases tegevuses on suuremad kasumid, samas on alla Eesti keskmise lisandväärtuse osakaaluga majutuses ja toitlustuses nii madalad palgad kui ka väike kasumlikkus. Ülejäänud majanduses ei ole see seos nii kindel ja sirgjooneline.

Näiteks on hulgi- ja jaekaubanduse lisandväärtuse osakaal käibes kõrge, kuid selle tegevusala keskmine palk jääb tublisti alla Eesti keskmist ja samuti on kasumlikkus madal. Põllu- ja metsamajanduses on madalad nii lisandväärtuse osakaal käibes kui ka keskmine palk, kuid kasumlikkus nelja aasta keskmisena tublisti üle Eesti keskmise.

Kokkuvõtteks ­– kõrge lisandväärtus annab võimaluse kõrgemate palkade kaudu elatustaset tõsta ja suuremad kasumid võimaldavad ettevõtetel rohkem investeerida ning neid konkurentsivõimelisemaks muuta. Samas ei ole lisandväärtuse osakaal käibes ainus, mis näitab tegevusala tähtsust majanduses. Oluline on ka ekspordivõimekus ja mõju kohalikule väärtusahelale ehk teistele ettevõtetele. Teenuste ekspordi osakaal küll kasvab tasapisi, kuid kaupade eksport jääb vähemalt lähiaastatel domineerima. Seetõttu on näiteks madalama lisandväärtuse osakaaluga töötleva tööstuse roll majanduses jätkuvalt oluline. Ühe või mõne üksiku tegevusala eelisarendamine suurendab riske ja võib konjunktuuri muutudes pakkuda halva üllatuse. Samas toob tehisintellekt kaasa muudatused paljudes majandussektorites ja tehnoloogiasektori roll kasvab.