Kas Põhjamaad on ikka Eesti ekspordi languse madalseisu taga?
Eesti päritolu kaupade eksport väheneb juba ülemöödunud aasta novembrist. Eelmisel aastal kukkus see jooksevhindades 17%. Kuigi ekspordihindade langus on sellisele kukkumisele kaasa aidanud, vähenes eksport püsivhindades samuti oluliselt.
Eesti ekspordi vähenemist on palju seostatud Põhjamaade (Soome, Rootsi, Norra ja Taani) ja eriti sealse ehitussektori nõrgenenud nõudlusega. Põhjamaadesse läks möödunud aastal üle 40% Eesti päritolu kaupade ekspordist, samal ajal kui Rootsi ja Soome majandused vähenesid ning Norra ja Taani majandused näitasid vaid tagasihoidlikku kasvu. Aga kas Põhjamaad on ikka põhisüüdlased Eestis toodetud kaupade ekspordi vähenemises?
Kaks kolmandikku ekspordilangusest tuli mineraalsetest õlidest ja mobiilsideseadmetest
Ligi pool Eesti päritolu kaupade ekspordi langusest tuli möödunud aastal mineraalsete õlide ja 16% mobiilsideseadmete väljaveo vähenemisest. Seega moodustasid ainult need kaks kaubagruppi kaupade ekspordi kogulangusest ligi kaks kolmandikku. Ehitus- ja kinnisvarasektori nõudlusega seotud kaubagruppide – puittooted, mööbel ja kokkupandavad ehitised, ehitusmaterjalid, metalltooted ja erinevad kemikaalid – väljaveo vähenemine moodustas Eesti ekspordi kogulangusest aga ligi kolmandiku.
Kuigi nende kaubagruppide ekspordihindade kasv eelmisel aastal pidurdus ja osade hinnad ka langesid, siis esialgsete arvestuste järgi püsivhindades arvestatuna nende osakaal ekspordi vähenemises oluliselt ei muutunud.
Põhjamaad annavad viiendiku kaupade ekspordi kogulangusest
Eelmisel aastal oli Põhjamaade osakaal ekspordi kogulangusest viiendik, kusjuures kõige suurema mõjuga oli ekspordi vähenemine Rootsi (osakaal languses 9%). Soome osakaal jäi alla 5%. Enim põhjustas Eesti ekspordi vähenemist hoopis USA (27% osakaaluga koguekspordi langusest) ja see tuli peamiselt mobiilsideseadmetest.
Ehitus- ja kinnisvarasektori nõudlusega seotud kaupade ekspordi langusest ligi veerand tuli Rootsi suunalt ja Põhjamaade osakaal kokku oli veidi üle 40%. Samas moodustas nimetatud kaupade väljaveo vähenemine vaid 14% Eesti koguekspordi langusest, millest Rootsi oli ligi 8%. Kui vaadata vaid puittoodete ja mööbli (sealhulgas kokkupandavate ehitiste) väljaveo langust, siis andsid need kaks kaubagruppi kokku küll veerandi Eesti koguekspordi vähenemisest, kuid Põhjamaade osakaal oli vaid kümnendik.
Seega tuli möödunud aastal 80% kaupade koguekspordi ning 60% ehitus- ja kinnisvarasektori nõudlusega seotud kaupade väljaveo langusest mujalt kui Põhjamaadest. Eesti kaupade ekspordilangus on laiapõhjalisem ja seotud ka muude kui vaid ehitus- ja kinnisvarasektori nõudluse taga olevate kaubagruppidega.
Eksporti vähendab ka Eesti ettevõtete halvenenud konkurentsivõime
Eesti töötleva tööstuse kui peamise kaupu eksportiva majandusharu ekspordihinnad on viimase kolme aastaga kasvanud oluliselt rohkem kui euroalal keskmiselt, sealhulgas enam kui Lätis, Leedus ja Soomes. See on halvendanud meie kulupõhist konkurentsivõimet. Nii on ka Eesti tööstusettevõtete hinnang oma konkurentsivõime kohta kahel viimasel aastal järsult kukkunud. Kolmveerandi Eesti tööstusettevõtete majandustegevust piirab ebapiisav nõudlus, kusjuures see osakaal on meie lähiriikidega võrreldes oluliselt kõrgem. Meie ekspordisektori väljavaated teeb veelgi keerulisemaks protektsionismi suurenemine maailmaturul ja paljude riikide jõuline ettevõtete subsideerimine.
