Avalehele
Majanduskasvu väljavaade halveneb, kuid majanduse maht sel aastal suureneb

Majanduskasvu väljavaade halveneb, kuid majanduse maht sel aastal suureneb

Esimese kvartali 4,3-protsendine SKP kasv oli täiesti ootuspärane. Aastases võrdluses oli majanduskasv küll võrdlemisi tugev, kuid kvartali võrdluses vaid 0,1% kasv (sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeerituna) oli hoopis tagasihoidlikum tulemus.

Samas oli selle nõrga kasvu põhjuseks möödunud aasta viimase kvartali tugev kasv, milles oli oluline mõju ühekordsel suurtehingul, kui Volkswagen autotarkvaraga seotud litsentside kasutamisõigus eksporditi.

Kiire hinnakasv on viinud jooksevhindades majanduskasvu tempo väga kiireks. Esimeses kvartalis ulatus see 19,7 protsendini ja kahekohalised kasvud on püsinud juba alates möödunud aasta teisest kvartalist.

Kaks kolmandikku esimese kvartali majanduskasvu mahust tuli kahest tegevusalast – IKT sektorist ja töötlevast tööstusest. Kui IKT sektor on kiiresti kasvanud ja selle panus majanduskasvu on tugev olnud juba pikemat aega, siis töötleva tööstuse kasvu lükkas oluliselt ülespoole veel möödunud aasta alguses kestnud selle majandusharu lisandväärtuse langus ja koos sellega madal võrdlusbaas. Samas sai töötlev tööstus kasvada tugeva välisnõudluse toel – kaupade eksport kasvas 11%.

Lisaks nimetatud kahele tegevusalale andsid majanduskasvu olulise panuse veel transpordisektor, majutus ja toitlustus, kutse- ja tehnikaalased tegevused aga ka SKP arvestusse minevad maksud. Ka majutuse ja toitlustuse kiiret kasvunumbrit toetas möödunud aasta alguse madal võrdlusbaas. Eriti tugeva kasvu on teinud majutus. Reisimine on küll hoogustumas ja märtsis oli majutatud välisturiste Eestis juba ligi üheksa korda rohkem kui aasta tagasi, kuid see number oli 38% allpool pandeemiaeelset, 2019. aasta taset.

Kui möödunud aasta viimases kvartalis vähenes lisandväärtus vaid viies suuremas tegevusalas, siis käesoleva aasta esimeses kvartalis oli langus laienenud juba kaheksasse tegevusalasse. Kõige enam vähendas siis majanduskasvu – lausa ühe protsendipunkti võrra – lisandväärtuse langus energiatootmises. Lisaks energiatootmisele pidurdasid majanduskasvu rohkem veel hulgi- ja jaekaubandus ning finantsvahendus.

Suurima kasvu tegid nende kaupade ja teenuste tarbimine, mis pandeemia ajal enim kannatasid

Vaatamata ostujõu vähenemisele, kasvas eratarbimise maht esimeses kvartalis erakordselt kiiresti. Kõige enam suurenes rõivaste ja jalanõude, transpordi, vaba aja ja kultuuri ning majutuse ja väljas söömise tarbimise maht ehk selliste kaupade ja teenuste tarbimine, mis pandeemia ajal kõige enam kannatada said. Kuigi Eesti residendid suurendasid oma tarbimist välisriikides, andis mitteresidentide suurem tarbimine Eestis olulise panuse eratarbimise kasvu.

Volkswagen suurinvesteeringute lõppemine hoiab investeeringuid tugevas languses

Investeeringud on olnud languses juba alates möödunud aasta kolmandast kvartalist ja langus jätkub ka käesolevas kvartalis. Põhjuseks 2020. aasta teisest poolaastast kuni möödunud aasta esimese pooleni kestnud Volkswageni poolt oma Eesti tütarettevõttesse tehtud suurinvesteeringute lõppemine. Sellel on aga neutraalne või tagasihoidlik mõju majanduskasvule, kuna investeeringute varasem suurenemine ja nüüd, selle vähenemine, kajastuvad ka impordis. Samas vähenesid investeeringud nii ettevõtete, valitsuse kui ka kodumajapidamiste sektoris. Esimeses kvartalis vähenesid investeeringud aastases võrdluses 35%.

Puhasekspordi kasv toetas SKP kasvu

Ekspordi 13-protsendilist kasvu toetasid nii kaupade väljaveo kui ka teenuste ekspordi jõuline suurenemine. Impordi 4-protsendilise kasvu taga olid aga tugev kaupade sisseveo kasv, kuid teenuste impordi vähenemine. Kuigi puhaseksport ehk ekspordi ja impordi vahe ei olnud käesoleva aasta esimeses kvartalis suur, siis möödunud aastal oli import ekspordist oluliselt suurem ning seetõttu andis puhasekspordi suurenemine sel aastal tubli panuse SKP kasvu.

Ka ettevõtete varude suurenemine andis majanduskasvule olulise panuse

Esimeses kvartalis olid ettevõtete varud erakordselt suured ja andsid sellega ka suure panuse SKP kasvu. Kui näiteks püsivhindades oli möödunud aasta esimeses kvartalis varude muutuse osakaal SKP-s 4%, siis sel aastal lausa 13%. See on avaldatud Eesti SKP arvestuses ajaloo suurim. Näiteks viimase 10 aasta keskmine näitaja on vaid veidi üle 1%.

Eesti majanduse üldine kindlustunne on alates möödunud aasta sügisest kiirest langenud, kuid sellist kukkumist nagu kaks aastat tagasi, koroonašoki ajal, toimunud ei ole. Praegune kindlustunne jääb küll vahetult pandeemia alguse tasemele, kuid tublisti allapoole 2017-2018. aastate kõrgest tasemest, mil majandus kasvas vastavalt 5,8% ja 4,1%. Tööstussektori kindlustunne on küll veidi nõrgenenud, kuid oli veel mais tublisti tugevam, kui viimase, 2017. aasta tipu ajal. Teenuste, ehituse ja tarbijate kindlustunne on aga tugevama languse teinud.

Majanduskasvu väljavaade halveneb

Eesti kaubanduspartnerite majanduskasvu väljavaade on küll halvenenud, kuid välisnõudlus peaks sel aastal ekspordivõimalusi jätkuvalt pakkuma. Hiina on koroonaviiruse leviku nulltolerantsis oma majandust ettevaatlikult taas avamas, millega hakkavad ka globaalsed tarnehäired tasapisi leevenema, kuid selle mõju ei saa olema kiire. Tootmise ja tarnehäired, kõrged tootmissisendite ja tarbimishinnad ning suurenenud ebakindlus jäävad majanduskasvu pidurdama. Samas saavad ettevõtted veel praegu oma kõrgemaid tootmishindu edasi kanda teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele, mis kajastub kiires inflatsioonis. Mitmed teenuste sektori tegevusalad, mis pandeemia tõttu rohkem kannatasid, peaksid sel aastal küll kasvada saama, kuid ostujõu vähenemine võib seda piirata.

Täiendava panuse eratarbimisse peaksid andma suureks paisunud hoiuste kasutamine, välisturistide arvu tõus aga ka Ukraina sõjapõgenikud, keda on siia saabunud 3% Eesti aasta alguse rahvaarvust. Kuigi Eesti ja meie kaubanduspartnerite majanduskasvu lähiaja väljavaade on halvenemas, peaks majandus sel aastal kasvama. Swedbanki aprilli alguses avaldatud majanduskasvu prognoos on 1,5%.

Samal teemal