Kui hästi oskavad majandusanalüütikud ilma prognoosida?

Majandusprognoos on nagu kümne päeva ilmateade – kõik loevad, keegi ei usu. Kui ka peaks juhtuma, et ennustus läheb täppi, siis arvatakse, et see oli õnnelik juhus. Seetõttu ongi majandusanalüütikud ilmselt ühed vähesed inimesed Eestis, kes ei kurda, kui ilmaprognoos valeks osutub. Tulgu siis lubatud vihmasabina asemel lagipähe särav päike või vastupidi. Ökonomistid teavad, et igal prognoosil on omad eeldused ja toimumise tõenäosus. Mida kaugemat tulevikku prognoosida, seda ebakindlamad need ettevaated on.

Kuna kliima muutub järjest äärmuslikumaks, mõjutab ilm ka majandust üha enam. Seetõttu proovib iga endast lugupidav analüütik numbreid genereerides mõelda ka ilmale. Ka tänavune suvi on meile andnud kaks äärmuslikku näidet ilma mõjust Euroopa majandusele. Esiteks on Vahemeremaad saanud ohtralt kuuma ja põletavat päikest. Eesti seevastu on pidanud taluma ohtraid vihmavalinguid.

Põrgukuumus Lõuna-Euroopas: kui palju maksab majandusele 40-kraadine ilm?

2025. aasta juuni ja juuli olid Euroopas – ja tegelikult kogu maailmas – erakordselt kuumad. Kõrvetav päike jätab paraku majandusele oma jälje. Põud, veepuudus ja tulekahjud vähendavad saaki ja tõstavad toidu hinda. Näiteks oliivide saak Itaalias on sel hooajal taas väiksem ning oliiviõli hind seetõttu märgatavalt kõrgem kui aasta tagasi. Ka teravilja saak võib mitmes lõunapoolses riigis jääda oodatust kehvemaks.

Kuumus kergitas ühtlasi elektri tarbimist ja -hindu. Kasvanud jahutusvajadus, vähenenud hüdroenergia tootmine ja mitmed hoolduses olnud tuumajaamad tõstsid oluliselt elektri hinda näiteks Prantsusmaal ja Hispaanias. Kallim energia tõstab omakorda paljude kaupade ja teenuste hindu.

Suurenenud tarbimine paneb elektrisüsteemidele peale üha kasvava surve. Tänavuse aasta aprilli lõpus nägime juba midagi harukordset Euroopa energeetikas – pean silmas üleriigilist elektrikatkestust Hispaanias ja Portugalis, mis jättis pimedusse 60 miljonit inimest. Olgugi et antud olukorra peamiseks põhjuseks peetakse järsku pingetõusu elektrivõrgus, näitab seesugune suuremahuline elektrikatkestus selget vajadust hoida võrgud korras ja hooldatud. See aga eeldab investeeringuid.

Kuid äärmuslikul kuumusel on teisigi majandust negatiivselt mõjutavaid aspekte. Näiteks pärsib tavapärasest kõrgem temperatuur töötajate tulemuslikkust, eriti nende hulgas, kes peavad õues töötama. Mitmes Lõuna-Euroopa riigis on järjest rohkem ettevõtteid rakendanud siestat – ametlik tööpaus kuumematel tundidel – ja tänavad seisavad keskpäeval tühjana.

Kuumuse tõttu kannatab ka turism. Traditsioonilised suvepuhkuse sihtkohad nagu Rooma, Barcelona ja Ateena nägid kuumalainete ajal külastatavuse vähenemist. Kuum ilm sundis sulgema vaatamisväärsusi ja katkestama ekskursioone. Hotellibroneeringute tühistamised kasvasid. Kuumalained võivad Vahemere-äärsete riikide turismitulu vähendada kuni 15%. Turism on aga paljudele lõunapoolsetele riikidele oluline sissetulekuallikas ja moodustab nende majandusest märkimisväärse osa. 

Eesti suvi on sel aastal olnud keskmisest vihmasem

Kui Lõuna-Euroopas tuli kuumuse tõttu varju otsida, siis eestlased pidid suve esimesel poolel tihti kummikud jalga tõmbama. Nimelt sadas tänavu juunis 150% ja juulis 134% rohkem kui tavaliselt. Mai ja juuni olid lisaks sellele ka tavapärasest külmemad, mis pikendas saagi valmimise aega. Põllumeeste kinnitusel jääb mitmete kultuuride saak hilisemaks ja väiksemaks. Kodumaiste marjade ja köögiviljade hinnad on märgatavalt kõrgemad kui aasta tagasi.

Vihm on hävitanud viljapõlde ning üle ujutanud kartulivagusid. Paiguti veel nii hullult, et põllul on põlvini vesi, kus saab ujuda. Nagu üks Valgamaa kartulikasvataja ka tabavalt näitas. Pildil nähtavad olud meenutavad rohkem riisipõldu kui kartuli kasvatamiseks sobivat maad.

Samas, kui Vahemeremaades on suvel kohati liigagi palav, pakub Eesti mõõdukas ilm kuumakartlikele turistidele ideaalset puhkust. Juunis oli Eestis välisturiste 5% rohkem kui aasta varem. Näiteks Läti, Saksamaa, Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikide turiste peatus siin mullusest rohkem. Kuid ilmselt tõid turistide arvu kasvu peamiselt siiski erinevad suurüritused kui vihmakeebi kandmise võimalus.

Äärmuslik ilm mõjutab majandust üha enam

2025. aasta kinnitab, et kliima ei ole vaid keskkonna teema – see on tegur, mis mõjutab majanduse arengut nii Euroopas kui Eestis järjest enam. Euroopa Keskpanga arvutuste järgi võivad äärmuslikud ilmastikunähtused vähendada euroala majandust 2030. aastaks isegi kuni 5% võrra – 2009. aasta finantskriisiga sarnases mahus. Kõige haavatavamad sektorid on põllumajandus, transport, ehitus ja turism. Nii tuleb majandusprognoosides vaadata korraga nii pilvedesse kui Excelisse.