Swedbanki majandusprognoos: august 2025
Eesti majandus kasvab järgmisel aastal hoogsamalt
Eesti majanduse elavnemine on olnud sel aastal oodatust aeglasem. Samas prognoosime, et majapidamiste ostujõud järgmisel aastal paraneb. Majapidamiste maksukoormus ja intressimäärad langevad ning aitavad eratarbimist kasvatada, samal ajal kui tugev laenukasv jõuab üha enam investeeringutesse. USA kaubanduspoliitikal on aga eeldatavasti mõõdukalt negatiivne mõju Eesti ekspordile.
Esialgsetel andmetel oli Eesti majanduse aasta esimene pool varem oodatust nõrgem, mistõttu vähendasime SKP kasvuprognoosi selleks aastaks 0,6%-ni. Samas polnud prognoosi koostamise ajal veel teada käesoleva aasta esimese kuue kuu SKP-d, mis oleks võrreldav statistikaameti poolt kuni 2024. aastani revideeritud SKP-ga. Uuendame oma majanduskasvu prognoosi täpsustatud numbrite järgi hiljem. Järgmiseks aastaks ootame majanduskasvu kiirenemist 2%-ni ja ülejärgmisel aastal 2,3%-ni.
2026. aastal peaks inimeste ostujõud paranema
Üksikud näitajad peegeldavad majanduse olukorda üsna erinevalt. Jaemüügi mahukasv on küll hoogustunud, kuid see ei ole laiapõhjaline ning toidukaupade müügimaht väheneb. Selle aasta alguses kehtestatud uus sõidukimaks koos registreerimistasuga on hoidnud autode müügi languses. Ka Swedbanki kaardimaksete statistika viitab aasta esimesel poolel eratarbimise vähenemisele.
Tarbijahinnad on selle aasta esimese seitsme kuu jooksul tõusnud aastases võrdluses 4,7%, kuid inflatsioon on viimastel kuudel ootuspäraselt kiirenenud. Meie prognoosi järgi tõusevad tarbijahinnad sel aastal 5,5%, millest ligikaudu pool tuleb kõrgematest maksudest ja tasudest (käibemaks, aktsiisid, sõidukimaks). Järgmiseks aastaks ootame inflatsiooni aeglustumist 3,7%-ni. Sealjuures on nii sel kui ka järgmisel aastal suurim mõju inflatsioonile toiduainehindade kasvul.
Kõrge inflatsioon koos maksutõusudega on andnud löögi majapidamiste ostujõule ning meie hinnangul reaalne eratarbimine sel aastal väheneb. Nõrgemat eratarbimist põhjustab ka hõivatute arvu väike langus.
Järgmiseks aastaks valitsuse poolt plaanitud maksuküüru kaotamine vähendab aga maksukoormust ning suurendab majapidamiste sissetulekuid. Madalamad intressimäärad ning tasapisi paranev korterite hinna ja netopalga suhe on aidanud suurendada sel aastal eluaseme taskukohasust. Järgmisel aastal peaks reaalse netopalga oodatav jõuline kasv aitama ergutada nii eratarbimist kui eluasemeturu aktiivsust. Samuti kajastub madalamate intressimäärade toel hoogu kogunud mittefinantsettevõtete ja majapidamiste eluasemelaenude portfellide kasv üha enam ka investeeringutes.
Välisnõudlus lubab Eestile mõõdukat ekspordikasvu
Juunis suurenes töötleva tööstuse tootmismaht eelmise aasta lõpuga võrreldes 9%, kusjuures suurima panuse andis puidutööstus. Vaatamata sellele märkimisväärsele kasvule on töötleva tööstuse toodang siiski 14% madalam 2022. aasta kevadisest tipptasemest. Müük siseturule on selle aasta esimesel poolel kasvanud küll kaks korda kiiremini kui eksport, aga kuna töötleva tööstuse ettevõtted ekspordivad ligi kaks kolmandikku oma toodangust, oli ekspordi ja siseturule müügi mõju üsna sarnane.
Selle aasta esimesel poolel ekspordikasv jätkus, kusjuures kaupade eksport kasvas teenustest peaaegu poole kiiremini. Eesti tööstussektori kindlustunne ja tootmisootused on viimastel kuudel küll veidi halvenenud, kuid need on aasta tagusega võrreldes märgatavalt paremad. Vaatamata faktile, et USA kaubanduspoliitika halvendab välisnõudluse väljavaadet, peaks see järgmisel aastal tulema varasemast parem ja lubab prognoosida Eesti ekspordile mõõdukat kasvu.
Järgmisel aastal paraneb ka olukord tööturul
Rahvusvahelises võrdluses kasutatava tööjõu-uuringu kohaselt oli selle aasta esimese poole 8,2%-ne töötuse määr kõrgem kui aasta tagasi, kuid registreeritud töötus on samas viimase viie aasta madalaimal tasemel. Samuti on koondatute arv varasemast väiksem ja töötajate registris on töötajaid rohkem kui aasta tagasi. Majanduskasvu oodatav kiirenemine järgmisel aastal parandab olukorda ka tööturul. Pärast hõivatute arvu mõningast langust käesoleval aastal, peaks see järgmisel aastal taas suurenema.
Eesti 15-74 aastaste inimeste tööhõivemäär on aga niigi Euroopa kõrgeimate hulgas – muuhulgas on see suurem, kui Lätis, Leedus ja Soomes ja samuti Euroopa Liidus keskmiselt. Ühest küljest võimaldab kõrge tööhõive ettevõtetel reageerida kiiremini nõudluse paranemisele, samas aga aeglustab see töötusemäära langust. Selleks aastaks prognoosime 7,8% ja järgmiseks aastaks 6,8% töötuse määra.
Maailmamajandus uue korra lävel
Kõrgemale tõstetud USA tollitariifid ja nendest tulenev ebakindlus pidurdavad maailmamajanduse kasvu. Suurimat negatiivset mõju avaldavad tollimaksud USA majandusele, samas kui euroala majandust toetab tugevnev sisenõudlus. Maailmas uue normaalsusega kohanemine kujuneb keerulisemaks eriti just töötlevale tööstusele.
USA on nüüdseks kehtestanud enamikule oma kaubanduspartneritele kõrgemad tollimaksud, mille taset pole nähtud 1930. aastatest saadik. Tõenäoliselt on tulemas veel täiendavad, sektoripõhised, tollimaksud ning välistada ei saa ka hiljuti kehtestatud maksude muudatusi.
Tollimaksude kahjulik mõju USA majandusele avaldub peamiselt kõrgemate impordihindade kaudu, kuna suurem osa kulude kasvust kantakse meie hinnangul üle lõpptarbijale. Seetõttu peakski aasta teises pooles inflatsioon USA-s kiirenema, mis vähendab majapidamiste ostujõudu, jahutab tarbimist ja aeglustab majanduskasvu. Lisaks sellele pidurdab USA majanduse kasvuhoogu ka sisserände vähenemine.
Globaalsete tagasilöökide taustal on Hiina majandusel läinud oodatust paremini, mistõttu paistab „5% lähedane“ majanduskasvu eesmärk sel aastal saavutatav. Ekspordi langust USA-sse on suudetud kompenseerida tugevama ekspordi kasvuga teistele turgudele. Seejuures on Hiina valitsus suurendanud toetusmeetmeid sisenõudluse turgutamiseks. Järgnevatel aastatel ootame Hiina majanduskasvu aeglustumist, kuna sealne demograafiline taust pärsib majanduskasvu potentsiaali.
Euroala majanduskasvu toetab tugevnev sisenõudlus
Euroala majandus kasvas aasta esimesel poolel küll üsna hästi, kuid selle taga peituvad suured sektoripõhised erinevused ja töötleva tööstuse jaoks on olukord endiselt keeruline. Selle põhjuseks pole mitte ainult ekspordibarjäärid USA-sse, vaid ka suurenev konkurents Aasia riikidest. Inflatsiooni aeglustumine, intressimäärade langus ning kõrge hõive aitavad aga elavdada majapidamiste tarbimist.
Suuremad kaitsekulutused ja eraldised Euroopa Liidu taastefondide vahenditest annavad euroala majandusele keskpikas vaates lisastiimuli. Meie prognoosi järgi kasvab euroala majandus sel ja järgmisel aastal 1,2%, mis on vaid veidi alla pikaajalise keskmise, ning see kiireneb ülejärgmisel aastal 1,6%-ni.
Vaatamata ebakindlale väliskeskkonnale ja tavapärasest aeglasemale ekspordi kasvule, näitab Rootsi majandus meie prognoosi järgi eesolevatel aastatel soliidset kasvu. Tänu intressimäärade langusele ja reaalsete sissetulekute suurenemisele paranevad majapidamiste finantsseis ja kindlustunne, mis suurendavad tarbimist. Samuti hakkab majandust üha rohkem toetama valitsuse ekspansiivne eelarvepoliitika.
Nii Läti kui ka Leedu selle aasta majanduskasvu oleme aga taas allapoole korrigeerinud, kuna maailmamajanduse aeglustumine pidurdab nende ekspordi kasvu. Lisaks pärsib Läti majanduskasvu nõrk eratarbimine. Seevastu Leedus on eratarbimine tugev ning järgmise aasta teise pensionisamba reform, mis lubab inimestel oma pensionisäästud maksuvabalt välja võtta, annab kasvule hoogu juurde.
Euroopa Keskpank langetab intressimäärasid veel kahel korral
Euroopa Keskpank kärbib intressimäärasid veel kahel korral, enne kui praegune langustsükkel läbi saab. Meie prognoosi järgi langetab keskpank intressimäära selle aasta oktoobris ja järgmise aasta veebruaris, millega hoiustamise püsivõimaluse intressimäär euroalal jõuab 1,5 protsendini.
USA Föderaalreserv on intressimäärasid suure ebakindluse taustal siiani paigal hoidnud, kuid vaatamata inflatsiooni kiirenemisele annab majanduskasvu aeglustumine meie hinnangul alust intressimäära kärpida selle aasta septembris ja detsembris.
USA dollari nõrgenemine jätkub peamiselt Ühendriikide majanduskasvu aeglustumise ja Föderaalreservi intressilangetuste tõttu. Tänu positiivsele kasvuväljavaatele peaks Rootsi krooni tugevnemine aga jätkuma, sealhulgas euro suhtes.
Loe majandusprognoosi eestikeelset kokkuvõtet siit:
Swedbanki majandusprognoos – august 2025
Täispikk ingliskeelne kokkuvõte:
Swedbank Economic Outlook – New world (dis)order
Veel artikleid leiad Swedbanki blogi majanduskeskkonna rubriigist.
Ökonomistid: Tõnu Mertsina, Liis Elmik, Marianna Rõbinskaja
