Metalli- ja masinatööstusele jagub lähiajal nii tagant- kui vastutuult

Koos maailmamajanduse kiire taastumisega on suurenenud nõudlus, sealhulgas nõudlus energia järele. Samal ajal on häired energiaga varustamises ja kõrgele tõusnud CO2 kvootide hinnad viinud energiahinnad kõrgele. Nõudluse kasv ja energiahindade tõus on tekitanud üldise inflatsiooni surve. Lisaks energiahindade tõusule on inflatsioonile hoogu andnud häired tarneahelates. Tugeva nõudluse, tootmisprobleemide ja kõrgete energiahindade koosmõjul on tõusnud ka tööstusmetallide hinnad. Kuigi tootmiskulude tõus mõjutab kogu ettevõtetesektorit, on selle mõju tugevus tegevusalade lõikes väga erinev.

Energiakulude osakaal metalli- ja masinatööstuse käibes on alla ettevõtetesektori keskmise

Energia- ja kütusekulude osakaal metalli- ja masinatööstuse* käibes on väiksem, kui ettevõtetesektoris või ka töötlevas tööstuses tervikuna. Kui ettevõtetesektoris keskmiselt oli see osakaal ülemöödunud aastal 2,7% ja töötlevas tööstuses 2,4%, siis metallitootmises oli energia- ja kütusekulude osakaal käibes 2%, metalltoodete tootmises 1,7% ning masinatööstuses 1,5%. Samas, kui vaadata metallitootmist detailsemalt, on pilt tegevusalade lõikes väga erinev. Näiteks, tööriistade ja rauakaupade tootmises on energiakulude osakaal käibes oluliselt kõrgem, samas kui metalli pressimisel ja stantsimisel on energiakulude osakaal käibes võrdlemisi väike.

Seega on energiakulude tõusu mõju metalli- ja masinatööstuse tegevusaladele erinev. Samas ei ole need osakaalud kaugeltki võrreldavad energiatööstuse endaga või näiteks ka transpordisektori, paberitootmise, majutuse ja põllumajandusega – kui nimetada vaid mõned tegevusalad või majandusharud. Nimetatud tegevusalades on energia- ja kütusekulude osakaal käibes oluliselt suurem ja seega on energiakulude tõusu mõju seal samuti väga tugev.

Tõusvate energiahindade löögi tugevus sõltub käibe kasvatamise võimalustest

Energiakulud on küll kiiresti tõusnud, kuid metallitoodete toomise käive on selle aasta esimese kaheksa kuuga kasvanud 12% üle pandeemia-eelse ehk 2019. aasta ja 20% üle eelmise aasta taseme. Metallitootmise juures on vastavad kasvud 1% ja 38%. See on aidanud leevendada energiahindade tõusu mõju. Küll on aga masinatööstuse kogukäive ja tootmismaht veel allpool kahe aasta tagust taset. Nii metalli- kui masinatööstuses on tellimused suurenenud ja toodangumaht suurenemas. Mõlemas tööstusharus prognoositakse Konjunktuuriinstituudi andmetel lähikuudel eksporditellimuste ja toodangumahu kasvu. Septembris prognoosis lähikuudel toodangumahu kasvu 46% metallitööstuse ja 43% masinatööstuse ettevõtetest.

Metalli- ja masinatööstuses on energiakulude osakaal käibes sel aastal küll tõusnud, kuid esialgsete hinnangute järgi mitte üle, või vähemalt mitte oluliselt üle, sama suurusjärgu nagu see oli ülemöödunud aastal ettevõtetesektoris tervikuna. Samas on energiahinnad tõusmas ja nende mõju metalli- ja masinatööstusele sõltub paljuski sellest, kuidas suudavad selle sektori ettevõtted käivet kasvatada. Paljud suuremad ja energiaintensiivsemad ettevõtted on end energiahindade tõusu vastu kindlustanud, mis pehmendab tootmiskulude hinnatõusust tulevat lööki nende eelarvetele. Kuna nõudlus peaks lähiajal tugev püsima, suunavad ettevõtted kõrgemate tootmiskuludega tekkinud hinnakasvu tarneahelas edasi.

Metalli- ja masinatööstust mõjutavad toorainete hinnatõus maailmaturul ja häired tarnetes

Nii nagu töötlevale tööstusele keskmiselt, on ka metalli- ja masinatööstuses tooraine ja muudele tootmissisenditele tehtud kulude osakaal käibes kõrge – oluliselt kõrgem, kui mittefinantsettevõtetel tervikuna. Metalli- ja masinatööstust mõjutavad nii toorainete hinnatõus maailmaturul, kui ka häired tarnetes. Paljude metallide varud on suure nõudluse tõttu väga madalale langenud ning see tõstab nende hindu. Samas on tööstusmetallide hinnad maailmaturul liikunud viimasel ajal erinevalt. Kui näiteks alumiiniumi, tsingi ja vase hinnad on kiiresti väga kõrgele tõusnud, siis rauamaagi hind on käesoleva aasta juuli tipust tulnud tagasi umbes samale tasemele, nagu see oli aasta tagasi. Samas on see hind ikkagi oluliselt kõrgem, kui enne pandeemia algust.

Pikemas ettevaates kergitab vase hindasid selle kasutamine rohelises tehnoloogias, alates tuulegeneraatoritest kuni elektriautodeni. Rauamaagi hinnad on kukkunud paljuski Hiina vähenenud nõudluse tõttu. S&P ja Market Intelligence’i andmetel moodustab Hiina terasetoodang maailmas ligi poole. Samas hoiab Hiina nõudlust terasetoodangu järgi sealne kiire linnastumine ja valitsuse viisaastakuplaanis olulisel kohal olevad taristuinvesteeringud. Suured taristuinvesteeringud on kavas ka USA-s, ÜK-s ja Euroopa Liidus.

Metalltoodete hinnakasv kantakse edasi tootmisse ja lõpptarbimisse

Tarnehäired ning koos sellega tootmissisendite hinnatõus mõjutavad metalli- ja eriti masinatööstust tugevasti. Probleemid tarnetega kaugematelt välisturgudelt on toonud rohkem tootmist Eestile lähemale või ka Eestisse. Samas on ka metalli- ja masinatööstuse lähemates tarneahelates häired, mis tõstab tootmissisendite, pool- ja valmistoodete hindu. Eriti on tootjahinnad sel aastal kasvanud metalltoodete toomises, viimastel kuudel ka metallitootmises. Kuna metalltooted on sidendiks nii tootmises, ehituses kui ka lõpptarbimises kasutatavatele kaupadele, siis kandub hinnakasv nendele edasi.

Metalli- ja masinatööstuses on kõrged tööjõukulud

Ka tööjõukulu osakaal metalli- ja masinatööstuse käibes on üle ettevõtetesektori keskmise. Kui näiteks mittefinantsettevõtete keskmine osakaal oli selle aasta esimesel poolel 14%, siis metalltoodete tootmises ja masinatööstuses 21% ja metallitootmises 16%. Eesti tööjõuturg on pärast majanduskriisi taas pingeliseks muutunud. Tööstusettevõtete jaoks tervikuna on tööjõupuudus tootmist piirava tegurina tõusnud juba samale tasemele, nagu me nägime neli aastat tagasi. Nii nagu mujalgi tööstuses, on ka metalli- ja masinatööstuses puudus kvalifitseeritud tööjõust. See on viinud metallitööstuses spetsialistide üleostmiseni, mis kergitab nende palkasid ja üldist tööjõukulu. Septembris plaanis Konjunktuuriinstituudi andmetel eesolevatel lähikuudel töötajate arvu suurendada 39% metallitööstuse ja 29% masinatööstuse ettevõtetest. Samas on tööjõuprobleem Eesti maakonniti üsna erinev – Ida-Virumaal on metallitööstusettevõtetel kvalifitseeritud tööjõudu oluliselt raskem leida kui näiteks Harjumaal.

Tööstusettevõtete ees seisvatele väljakutsetele ei ole kiireid ja lihtsaid lahendusi

Energiahinnad püsivad kõrgel tõenäoliselt kogu eesoleva talve ja Swedbanki hinnangul jõuavad need tippu järgmise aasta alguses. See aga avaldab tugevat inflatsioonilist survet kogu majandusele. Kõrged energiahinnad ja kliimaeesmärkide täitmine tõstavad osade tööstusmetallide hindu, kuid metallide lõikes on pilt erinev. Majandusaktiivsuse kasv ja suurenenud nõudlus toetavad aga metalli- ja masinatööstuse tootmismahtude kasvu. Maailmamajanduse kriisist taastumise ja suurema nõudluse foonil peaksid häired tarneahelates paranema koos pandeemia leevemise ja pakkumise paranemisega. Eesti pingeliseks muutunud tööturul aga kiireid ja lihtsaid lahendusi ei ole. Tööjõupuudust saab väheneda tootmise suurema automatiseerimisega, töötajate kvalifikatsiooni tõstmisega – mis tõsi küll, on võrdlemisi aeganõudev, ning välistööjõu rohkema kasutamisega.

Tõnu Mertsina

17.10.2021

* tegevusalad: metallitootmine, metalltoodete tootmine ning mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine