Sõjategevus Lähis-Idas võib inflatsioonile hoogu anda

Lähis-Idas eskaleerunud sõjategevus ja selle mõju nafta- ning LNG tootmisele ja tarnetele on globaalseid energiahindasid juba tublisti tõstnud. Samas toimus osa energiahindade tõusust juba enne Iraani ründamist, kuna turgude jaoks suurenes risk Lähis-Idas juba varem. Mida rohkem saab häiritud Lähis-Idas paiknev energiatootmise taristu, seda pikaajalisem negatiivne mõju sellel on ja mida kauem on häiritud tarned läbi Hormuzi väina, seda kõrgemale energiahinnad tõusevad. Seda suuremat kulu need ettevõtetele tekitavad ja seda suurem surve on neil üldisele hinnakasvule.

OPEC+ suurendab naftatoodangut

Samas püüavad ka toornafta tootjad ise tootmist suurendada, mis – vaatamata tõsistele tarneprobleemidele – aitaks hinnakasvu pidurdada. Näiteks otsustas OPEC + pühapäeval suurendada täiendavalt oma naftatoodangut. Samuti tuleks vaadata USA strateegiliste naftavarude poole.

Oluline on veel see, kui palju halveneb taas olukord Punasel merel. Lisaks energiale võimendaks sealne olukord ka muude kaupade tarnehäireid. Kindlustus- ja transpordikulud tõuseksid veelgi, mis suurendavad ettevõtete kulusid ja sealt edasi kiirendavad need ka tarbijahindade kasvu.

Milline mõju oleks suurel nafta- ja maagaasi hinna kasvul majandusele?

Toornaftahinna tõusuga näiteks 100 dollarini barreli ja maagaasihinna kerkimine 80 euroni MWh kohta tekiks küll oluline surve inflatsioonile, kuid nende täpset mõju on praegu veel keeruline hinnata.

Lisaks kohalikele energiahindadele avalduvale otsesele mõjule tuleb juurde arvestada ka kaudsem mõju. Näiteks muudaks nafta- ja maagaasihindade suurem kasv lisaks transpordile kallimaks ka mitmed teenused ning tõstaks teatavate kaupade, sealhulgas toiduainete hindasid. Samas mõjutavad energiahindade kõrval kaupade ja teenuste hindasid veel paljud muud tegurid.

Me ei tea veel, kui kaua sõjategevus Lähis-Idas kestab. USA hinnangul võib see kesta kuu, kuid kindlasti ei saa välistada pikemat ega ka lühemat aega. Samuti ei ole teada, kui kaua ja kui ulatuslikult toornafta ja LNG transport läbi Hormuzi väina häiritud on. Sellest aga sõltub nende energiakaupade hinnakasv. Samuti me ei tea veel, kui palju väheneks autokütuste tarbimine, kui nende hinnad kõrgele lendaksid ja kas valitsus leevendaks ettevõtetele ja majapidamistele seda hinnakasvu. See mõjutaks aga inflatsiooni arvestust.

Kui on näha, et sõjategevus Lähis-Idas võib kesta pikema perioodi ja sellest tekib üha suurem surve euroala inflatsioonile, võib see kallutada ECB-d intressimäärasid taas tõstma asuda. Kui sellega kaasneb veel ebakindluse suurenemine, mõjutaks see aga juba investeerimisotsuseid.

On väga suur vahe, kas energiahinnad kerkivad kõrgemale lühemaks või pikemaks ajaks. Kauem kõrgemal püsivate energiahindadega kaasnevad otseste mõjude kõrval ka teise ringi mõjud:

• inflatsiooniootused, mis võivad küll juba varem tõusta, kerkivad veelgi ja jäävad kõrgemale püsima,

• see omakorda võib palgakasvu kiirendada, mis võib tekitada palgakasvu-inflatsiooni spiraali
• kõrgemad energiahinnad kanduvad üha rohkematesse teenustesse ja kauem kõrgemal püsivad kulud võivad inflatsiooni kinnistada.

Mitmed tegurid kompenseerivad kõrgemate energiahindade mõju Eesti majanduskasvule

Energiahindade olulise tõusu mõju hindamine majanduskasvule on tegelikkuses veelgi komplekssem. Sõjategevus, eriti kui see eskaleerub ja kestab kauem, halvendab tõenäoliselt nii meie suuremate Euroopa kaubanduspartnerite kui ka Eesti enda ettevõtete ja majapidamiste kindlustunnet. See võib omakorda pidurdada investeeringute ja tarbimise kasvu või neid hoopis vähendada.

Euroopa väliskaubandus Lähis-Idaga ei ole suur. Lähis-Ida osakaal Euroopa energiakaupade – toornafta, maagaasi ja LNG – impordis on küll vähenenud, kuid see on jätkuvalt arvestatav. Eesti päritolu kaupade ekspordis ja impordis on Lähis-Ida riigid kokku vaid 1% lähedal (sõltuvalt mitu riiki arvestada), kuid suurem mõju tekiks meile kaudselt läbi kaubanduspartnerite, sealhulgas nende ettevõtete kulude kasvust ja majapidamiste ostujõu muutusest. Kuid tasub meeles pidada, et energiahinnad moodustavad Eesti tarbimiskorvist umbes 15%.

Samas tuleks arvestada, et tänavu on Eestis mitmeid tegureid, mis peaksid majanduskasvu jõulisemalt ergutama ja peaksid kompenseerima, vähemalt osaliselt, kõrgemate energiahindade majanduskasvu pärssivat mõju.

Selle aasta alguses kaotatud maksuküür ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmine ning pensionide ja alampalga tõus parandavad majapidamiste ostujõudu ja ergutavad tarbimist ja ka investeeringuid eluhoonetesse. Lisaks suurendab valitsus sel aastal oluliselt kaitse- ja taristuinvesteeringuid.