Sõjategevus Lähis-Idas võib inflatsioonile hoogu anda
Lähis-Idas eskaleerunud sõjategevus ja selle mõju nafta- ning LNG tootmisele ja tarnetele on globaalseid energiahindu juba tublisti tõstnud. Samas toimus osa energiahindade tõusust juba enne Iraani ründamist, kuna turgude jaoks suurenes risk Lähis-Idas juba varem.
Mida rohkem on Lähis-Idas paiknev energiatootmise taristu häiritud, seda pikaajalisem negatiivne mõju sellel on, ning mida kauem on häiritud tarned läbi Hormuzi väina, seda kõrgemale energiahinnad tõusevad. Seda suuremat kulu need ettevõtetele tekitavad ja seda suurem surve on neil üldisele hinnakasvule.
OPEC+ suurendab naftatoodangut
Samas püüavad ka toornafta tootjad ise tootmist suurendada, mis – vaatamata tõsistele tarneprobleemidele – aitaks hinnakasvu pidurdada. Näiteks otsustas OPEC+ pühapäeval suurendada täiendavalt oma naftatoodangut. Samuti tuleks vaadata USA strateegiliste naftavarude poole.
Oluline on veel see, kui palju halveneb taas olukord Punasel merel. Lisaks energiale võimendaks sealne olukord muude kaupade tarnehäireid. Kindlustus- ja transpordikulud tõuseksid veelgi, mis suurendavad ettevõtete kulusid ning sealt edasi kiirendavad need ka tarbijahindade kasvu.
Milline mõju oleks suurel nafta- ja maagaasi hinna kasvul majandusele?
Toornaftahinna tõusuga näiteks 100 dollarini barreli ja maagaasihinna kerkimine 80 euroni MWh kohta tekiks küll oluline surve inflatsioonile, kuid nende täpset mõju on praegu veel keeruline hinnata.
Kohalikele energiahindadele avalduvale otsesele mõjule tuleb juurde arvestada kaudsem mõju. Näiteks muudaks nafta- ja maagaasi hindade suurem kasv lisaks transpordile kallimaks mitmed teenused ning tõstaks teatavate kaupade, sealhulgas toiduainete hindu. Samas mõjutavad energiahindade kõrval kaupade ja teenuste hindu veel paljud muud tegurid.
Me ei tea veel, kui kaua sõjategevus Lähis-Idas kestab. USA hinnangul võib see kesta kuu, kuid kindlasti ei saa välistada pikemat ega ka lühemat aega. Samuti ei ole teada, kui kaua ja kui ulatuslikult toornafta ja LNG transport läbi Hormuzi väina on häiritud. Sellest aga sõltub nende energiakaupade hinnakasv. Samuti ei ole veel teada, kui palju väheneks autokütuste tarbimine, kui nende hinnad kõrgele tõuseksid, ning kas valitsus leevendaks seda hinnakasvu ettevõtetele ja majapidamistele. See mõjutaks aga inflatsiooni arvestust.
Kui on näha, et sõjategevus Lähis-Idas võib kesta pikemat aega ning sellest tekib üha suurem surve euroala inflatsioonile, võib see kallutada Euroopa Keskpanka intressimäärasid taas tõstma asuda. Kui sellega kaasneb veel ebakindluse suurenemine, mõjutaks see aga juba investeerimisotsuseid.
On väga suur vahe, kas energiahinnad kerkivad kõrgemale lühemaks või pikemaks ajaks. Kauem kõrgemal püsivate energiahindadega kaasnevad otseste mõjude kõrval ka teise ringi mõjud:
- inflatsiooniootused, mis võivad küll juba varem tõusta, kerkivad veelgi ja jäävad kõrgemale püsima;
- see omakorda võib palgakasvu kiirendada, mis võib tekitada palgakasvu-inflatsiooni spiraali;
- kõrgemad energiahinnad kanduvad üha rohkematesse teenustesse ja kauem kõrgemal püsivad kulud võivad inflatsiooni kinnistada.
Mitu tegurit kompenseerib kõrgemate energiahindade mõju Eesti majanduskasvule
Energiahindade olulise tõusu mõju majanduskasvule on tegelikkuses veel komplekssem hinnata. Sõjategevus, eriti kui see eskaleerub ja kestab kauem, halvendab tõenäoliselt nii meie suuremate Euroopa kaubanduspartnerite kui ka Eesti enda ettevõtete ja majapidamiste kindlustunnet. See võib omakorda pidurdada investeeringute ja tarbimise kasvu või neid hoopis vähendada.
Euroopa väliskaubandus Lähis-Idaga ei ole suur. Lähis-Ida osakaal Euroopa energiakaupade – toornafta, maagaasi ja LNG – impordis on küll vähenenud, kuid on jätkuvalt arvestatav. Eesti päritolu kaupade ekspordis ja impordis on Lähis-Ida riigid kokku vaid 1% lähedal (sõltuvalt sellest, mitut riiki arvestada), kuid suurem mõju tekiks meile kaudselt kaubanduspartnerite kaudu, sealhulgas nende ettevõtete kulude kasvust ja majapidamiste ostujõu muutusest. Kuid tasub meeles pidada, et energiahinnad moodustavad Eesti tarbimiskorvist umbes 15%.
Samas tuleks arvestada, et tänavu on Eestis mitu tegurit, mis peaksid majanduskasvu jõulisemalt ergutama ning vähemalt osaliselt kompenseerima kõrgemate energiahindade majanduskasvu pärssivat mõju. Aasta alguses kaotatud nn maksuküür, tulumaksuvaba miinimumi tõstmine ning pensionide ja alampalga tõus parandavad majapidamiste ostujõudu, ergutavad tarbimist ja investeeringuid eluhoonetesse. Lisaks suurendab valitsus sel aastal oluliselt kaitse- ja taristuinvesteeringuid.
