Tootmismaht kukkus märtsis enam kui kümnendiku võrra

Tootmismaht vähenes märtsis aastatagusega võrreldes oluliselt, 13 protsenti. Tootmismaht alanes märgatavalt nii energeetikas kui töötlevas tööstuses. Põhi ei ole veel käes – tootmismaht kahanes ka eelmise kuuga võrreldes.

Tootmismaht on selle aasta esimestel kuudel vähenenud umbes pooltes Euroopa riikides. Eestis on tootmismahu langus üks Euroopa suurimaid.

Tootmine vähenes esimeses kvartalis 2/3 tegevusaladest. Suurematest majandusharudest kahanes toodang puidu- ja metallitööstuses ning elektroonikas. Kolmandiku võrra vähenes tootmine paberi- ja keemiatööstuses, veerandi võrra mööblitööstuses ja ehitusmaterjalide tootmises.

Eesti tööstust on räsinud energiakulude märgatav tõus, odava Vene tooraine kadumine ja kinnisvaraturu hangumine Põhjamaades. Tooraine-, energia- ja palgakulud on kasvanud konkurentidest kiiremini. Seetõttu jäädakse hinnakonkurentsis sageli alla, kuna konkurents on kehva nõudluse tõttu varasemast veelgi teravam.

Ettevõtjate elu teeb keeruliseks see, et lisaks toodangule vähenes ka käive. Töötlevas tööstuses kahanes müük märtsis aasta varasemaga võrreldes 5% võrra – seda hoolimata kiirest hinnatõusust.

Eksporttellimuste maht oli Eestis küsitluste järgi aprillis endiselt madal – märtsiga võrreldaval tasemel. Ka euroala tööstus on hetkel tuleviku suhtes üsna pessimistlikult meelestatud. Nii ostujuhtide kui kindlustunde indeksid näitavad tugevat vastutuult. Swedbank ootab nõudluse tugevnemist selle aasta teisel poolel, kui majandusaktiivsus ja tarbijate ostujõud tasapisi tõusma hakkavad.