USA tollitariifid: kuidas mõjutavad need Eesti töötleva tööstuse kasvu?

Töötleva tööstuse tootmismahu kasv jätkus ka juunis. Kui aastases võrdluses suurenes see 5,6%, siis möödunud aasta lõpuga võrreldes on kasv olnud kokku juba ligi 9%. Suurima panuse juuni mahukasvu andsid metalltoodete, veesõidukite ja laevaremondi ettevõtted. Eelmise aasta lõpuga võrreldes on aga seda enim mõjutanud puidutööstuse tootmismahu suurenemine. Kuigi töötleva tööstuse tootmismaht kasvab, on see veel 13% väiksem 2022. aasta kevadesse jäänud tipust.

Tööstusettevõtete kindlustunnet mõjutavad üleilmsed kaubanduspinged

Kui töötleva tööstuse müük suurenes selle aasta esimesel poolel jooksevhindades ligi 4%, siis ekspordimüük 3% ja müük koduturule ligi 6%. Samas, kuna töötleva tööstuse ettevõtted müüsid ekspordiks ligi kaks kolmandikku (ja koduturule kolmandiku) toodangust, siis oli ekspordiks ja koduturule mõeldud müügi mõju üsna sarnane.

Eesti tööstusettevõtete kindlustunne ja toodangu kasvuootused on küll eelmise aasta esimese poolega võrreldes märgatavalt paremad, kuid paraku on viimastel kuudel märgata selle halvenemist. Tõenäoliselt on selle taga USA kaubanduspoliitikaga seotud ebakindlus ja välisnõudlust üldiselt mõjutavad kaubanduspinged.

Euroala – kuhu suunatakse Eestist veidi üle poole kaupade ekspordist – töötleva tööstuse ettevõtete ostujuhtide indeks paraneb ning on jõudnud juba tasemeni, mis näitab selle majandusharu kasvu. Kuigi aasta esimesel poolel tervikuna oli euroala majanduskasv veel päris korralik, siis teises kvartalis kasv pidurdus. Tõenäoliselt näeme USA tollitariifide suuremat mõju Euroopa majandusele ja selle nõudlusele aasta teisel poolel. Samas peaksid aeglasem inflatsioon ja intressimäärade langus koos suuremate kulutustega julgeolekule ja taristusse, eelkõige Saksamaal, majanduskasvu toetama. 

Eesti ja euroala ekspordist USA-sse

Euroala eksport USA-sse moodustab veidi alla 3% SKP-st, mis muudab selle USA tollimaksude suhtes vähem haavatavaks. Vaatamata sellele on sektoreid, mida tollid tõenäoliselt rohkem mõjutavad, näiteks auto-, terase-, alumiiniumi- ja farmaatsiatööstused.

USA-sse suunatud ekspordi osatähtsus Eesti SKP-st ei ole samuti suur – eelmisel aastal vaid 1,5%, kuid USA turule avatud töötleva tööstuse osakaal selle majandusharu kogulisandväärtusest ulatus mõni aasta tagasi 7%-ni. USA tollidel on Eesti majandusele tervikuna küll tagasihoidlik otsene mõju, kuid üksikutele tegevusaladele (näiteks mobiilsideseadmete tootmisele) on see suurem. Sealjuures avaldub täiendav negatiivne mõju nõrgeneva välisnõudluse kaudu.

Põhimõtteliselt sama on ka tugevnenud euro mõjuga. Euro on USA dollari suhtes tugevnenud küll üle 10 aasta keskmise taseme, kuid on veel 20 aasta keskmisest nõrgem. Eestis tehakse aga 97% piiriülestest tehingutest euros ja dollaris jääb see osakaal alla 2%.

Veel majandusteemalisi artikleid leiad meie blogi majanduskeskkonna rubriigist.