Vähene nõudlus piirab juba kolmveerandit ettevõtetest
Eesti päritolu kaupade eksport liikus teises kvartalis jooksevhindades suuremasse langusesse. Juunis vähenes see aastases võrdluses 20%, teises kvartalis 16% ja esimesel poolaastal kokku 13%. Ekspordihinnad aga vähenevad ning ekspordimahtude (ehk püsivhindades ekspordi) langus on küll pidurdunud, kuid siiski jätkuvalt väga tugev. Jooksevhindades on eksport kukkunud umbes kahe aasta, püsivhindades aga enam kui viie aasta taguse tasemeni.
Laiapõhjaline langus
Juunis tuli pool Eesti päritolu kaupade ekspordi langusest mineraalsetest õlidest ning esimesel poolaastal oli selle kaubagrupi osakaal langusest isegi ligi 70%. Ligi viiendiku mõjutasid ekspordi vähenemist veel puittooted ja kommunikatsiooniseadmed. Samas on ekspordilangus olnud ikkagi laiapõhjaline ning oluliselt vähenenud ka ilma nimetatud kaubagruppideta.
Enam kui pool ekspordilangusest aasta esimesel poolel tuli väljaveo vähenemisest USA-sse ja Egiptusesse. USA-sse veeti vähem elektriseadmeid, sealhulgas kommunikatsiooniseadmeid, Egiptusesse aga mineraalseid õlisid. Juunis oli nende kahe riigi kõrval olulise mõjuga veel ekspordi vähenemine Rootsi ja Norrasse. Norrasse väljaveo langus tuli peamiselt mineraalsetest toodetest, Rootsi ekspordis vähenesid enim kokkupandavad ehitised.
Ekspordi kehv väljavaade
Eesti tööstusettevõtete kindlustunne on üha enam halvenenud. Üha rohkematele ettevõtete teeb muret nõudluse nõrgenemine. Ettevõtete osakaal, kelle jaoks vähene nõudlus piirab majandustegevust, on tõusnud juba 74 protsendini ehk ligi sama suur nagu 2020. aasta koroonakriisi ajal. See on oluliselt suurem osakaal kui meie lähiriikides.
Samuti on ettevõtete ekspordi väljavaade muutunud üha kehvemaks ning see on langenud juba 2009. kriisiaasta kõige madalamale tasemele. Töötleva tööstuse toodangu ekspordile avaldab tõenäoliselt mõju ka Eesti ettevõtete halvenenud hinnapõhine konkurentsivõime. Tööstusettevõtete osakaal, kelle hinnangul on nende konkurentsivõime välisturul nõrgenenud, on langenud vähemalt viimase 23 aasta madalaimale tasemele. Välisnõudlus lähiajal paranemist ei näita. Euroopa majandus on nõrk ja euroala üldine ostujuhtide indeks näitab selle väljavaate halvenemist. Nõrk välisnõudlus ja ettevõtete hinnapõhine konkurentsivõime halvenemine pidurdavad Eesti majanduse langusest väljumist. Eesti majanduslangus aasta teisel poolel küll tõenäoliselt taandub tasapisi, kuid kiiret paranemist oodata ei tasu.
