Avalehele
7 praktilist nippi koduomanikele

7 praktilist nippi koduomanikele

Viimaste kuude keeruline majandusolukord, euribori kasv, inflatsioon ja elektrihindade tõus on märksõnad, mis sel sügisel igapäevaselt uudistest ja vestlustest läbi käivad. Kuidas kasvanud kuludega toime tulla?

Ühelt poolt teeb rõõmu olla päris oma kodu omanik, aga teisalt tekib tulevikule mõeldes küsimusi või muremõttedki. Milline muutus ootab kodukulusid ees lähiajal ja ka kaugemas tulevikus? Kas oleks võimalik igapäevaelus kuidagi säästlikumalt hakkama saada?

Hea on teada, et sa ei ole nende küsimustega üksi. Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse hiljutise uuringu andmetel tunneb pool Eesti peredest, et nende rahaline olukord on poole aastaga halvenenud. Seejuures pole koguni veerandil sääste või neist ei jätku isegi ühe kuu kulutuste katmiseks.

Uuringu andmetel on 76% Eesti inimesi hinnatõusuga hakkama saamiseks ühe peamise otsusena asunud toidupoes rohkem valima soodsamat kaupa, 60% vähendanud kodust energiatarbimist, 48% vähendanud väljas söömist ja toidu koju tellimist, 47% piiranud hobide ja vaba aja veetmise kulusid.

Niisiis on praegu õige aeg mõelda läbi oma tarbimisharjumused, neid vajaduse korral muuta ning kui võimalik, siis koguda sääste, et ootamatuste korral kulud üle pea ei kasvaks.

Siin on seitse praktilist nippi, et hoida oma kodukulusid kontrolli all. Vaata üle ja tee nendega algust kas või täna!

1. Kaardista kodu püsikulud. Kui oled võtnud eluasemelaenu ja see on seotud euriboriga, kasuta Swedbanki kalkulaatorit, et mängida läbi euribori kasvu stsenaariume. Vaata üle ka kodune energia- ja veetarbimine, võrdle viimaste kuude näite ning hinda, kas need on su elustiili arvestades parajad.

2. Kasuta kodumasinaid säästlikumalt. Pane pesumasin ja nõudepesumasin tööle alles siis, kui need on täis, ning vähenda ka pesemistemperatuuri. Pesemine 30 kraadi juures ja pikema režiimiga on uuringute järgi rahakotisõbralikum ning säästab ka rõivaid. Vaata üle ka koduste suuremate energiatarbijate – kütteseadmete (elektriboilerite ja -radiaatorite), aga ka soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi temperatuurid.

3. Kui võimalik, reguleeri toatemperatuuri. Väga soojas kodus on mõnus olla, kuid optimaalne toatemperatuur võiks jääda 21 kraadi juurde. Kui sul on võimalik temperatuuri reguleerida, tasub seda kindlasti kokkuhoiu huvides teha. Rusikareegel on, et iga toasooja kraadi kohta kasvab energiakulu 5%. Temperatuuri tasub allapoole reguleerida ööseks ja ajaks, kus kedagi kodus ei viibi. Selleks, et toasooja hoida, kasuta akende ette tõmmatud paksemaid kardinaid ja põrandal vaipu. Tuuluta tuba ühekorraga ja lühikest aega, mitte päeva jooksul pidevalt.

4. Ühenda lahti ooterežiimil olevad seadmed. Võid ka investeerida näiteks nutipistikusse, mille abil saad seadet nutitelefoni abil sisse-välja lülitada või määrata ajavahemikke, millal seade võib töötada. Muidugi on lihtsam seadmed, mida sa ei kasuta, lahti ühendada, näiteks teleri ooterežiimil hoidmine võib aasta jooksul kokku anda märgatava elektrikulu. Osa seadmeid siiski pistikus olles elektrit ei tarbi, näiteks tavalist veekeedukannu pole vajadust vooluvõrgust välja võtta.

5. Kokka nupukalt. Kodus on ikka vaja süüa teha või toitu soojendada, nii et selle arvelt energia kokkuhoid pole lõputult võimalik. Aga mõned nipid tulev siingi appi. Kokates kasuta paraja suurusega panni ja vali sellega klappiv pliidiplaat. Kui ahi on sobiva temperatuurini soojenenud, pane kook kohe ahju küpsema, mitte ära lase sel niisama küdeda (ning muide, üldiselt eelsoojenevad ahjud kiiremini, kui võiks arvata). Ka veekeedukann, mis peab minutiga vee keema ajama, võtab selleks korraga tubli koguse elektrienergiat. Kui soovid tassi teed, siis keedagi vaid vajalik kogus, mitte rohkem.

6. Vaata üle veekasutamisharjumused. Olgu sul kodus keskne soe vesi või elektriboiler, tähendab vee soojendamine energiakulu. Selleks ajaks, kui sa hambaid pesed, keera kraanivesi kinni, mitte ära lase sel joosta. Eelista kiiret dušši vannile, ka mõni minut lühem duši all käik annab tublisti kokku hoida.

7. Vaata üle oma elektripakett ja muud teenused. Mõtle läbi, kas sinu jaoks sobib elektri universaalteenus, muu fikseeritud hinnaga teenus või börsihinnaga teenus. Aeg-ajalt võta elektriarved ette, võrdle senist paketti teistega ning muuda vajaduse korral lepingut. Samamoodi viska aeg-ajalt silm peale telefoni-, teleri- ja internetipaketile. Isegi kui mõni kulu ei tundu liiga suur, võid siiski kaaluda konkureerivate pakkumiste võtmist.