Põnevate ideede ja heade lahenduste kohtumispaik – Metsaülikool
Mets ja ülikool – esmapilgul võib tunduda, et tegemist on põllumajandustudengite suvise praktikaprogrammiga. Tegelikult on Metsaülikooli oodatud kõik, kel huvi ja tahtmist minna kaasa mitmetahuliste mõttekäikudega ning julgust mõelda igapäevastest mõtteradadest kaugemale. Pole paremat paika keskendumiseks ja ideede põrgatamiseks, kui looduskaunis Kääriku, kus üheskoos eri valdkondade esindajatega tekivad arutelud, mis pakuvad inspiratsiooni edaspidiseks.
Esimene Metsaülikool Käärikul toimus 2005. aastal, kui Mare Taagepera tõi Eestisse alates 1967. aastast Kanadas jõudu kogunud algatuse, kus koguneti üheskoos metsas asuvasse laagrisse ja arutati kodumaa asju. Metsaülikool Käärikul juhatas sisse traditsiooni, mis kestab tänaseni. „Metsaülikoolis on käinud kõik Eesti presidendid – kellest teist sirgub järgmine?“, ütles Taagepera.
Sel aastal on Metsaülikooli teemaks „Eesti 100, 100 Eestit“
Metsaülikool on vabatahtlikkusele rajanev organisatsioon, mis on loodud eesmärgiga edendada arutelukultuuri, vaagida ühiskondlikke probleeme pakkudes neile lahendusi ja diskuteerida riigi tuleviku üle. Igal aastal on inimesi toonud kokku erinevad päevakajalised teemad – „Integratsioon. Lõimumine“ (2007), “Eesti Maailmas. Maailm Eestis” (2009), „Eesti Naine. Eesti Mees“ (2010), „Seestpoolt suurem Eesti“ (2011), „Haridus. Haritus”(2012) ning eelmisel aastal arutleti hirmude üle.
Selleaastane Metsaülikool on pühendatud riigi juubeliaastale. Sajandi jooksul on aset leidnud paljud eriilmelised sündmused ning toimunule vaatavad tagasi Metsaülikooli loojate hulka kuuluv Rein Taagepera, ajaloolane Anti Selart, rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane, EBS Advisory Services tegevjuht Annika Lentso, poliitik Jevgeni Ossinovski, Eesti koorijuht ja muusikapedagoog Aarne Saluveer, insener Aigar Vaigu ja paljud teised. Räägitakse ajaloost, loodusest, poliitikast, majandusest, demograafiast, kultuurist, spordist ja haridusest.
Rohkelt loenguid ja paneele, kus otsitakse ühiselt lahendusi ühiskonda puudutavatele teemadele, on vaid üks osa kogu ürituse programmist. Metsaülikooli lahutamatuks osaks on hommikused mõttekojad, mis virgutavad vaimu enne tihedat arutelupäeva. Virgutavad mõtteharjutused aitavad avada meele ning juhatavad sisse päeva arutelude teemad. Fännide seas, kes korra käinud ning naasevad ikka ja jälle, on oodatuimaks sündmuseks viimasel õhtul toimuv „Metsaball“. Tegemist on pikaajalise traditsiooniga, kus kantakse võimalusel rahvuslikke elemente või rahvariideid, nauditakse kodumaiseid toite ning keerutatakse jalga meeleoluka tantsumuusika saatel.
Pole midagi paremat, kui nautida sümbioosi Eesti metsades leiduvast O2st ning põnevate inimeste mõttelennust, et siis üheskoos tõdeda, kuidas meie Eestil 100 aasta jooksul läinud on. Kas teeme edaspidi paremini või oleme juba piisavalt head? Käärikul saab sel teemal kaasa mõelda ja arutada 22.-26. augustil. Just nii, Metsaülikool kestab kolmapäevast pühapäevani ning suurim kogus inspiratsiooni õnnestub ammutada neil, kes on kohapeal kogu aja.
Programmi ja rohkelt põnevat lugemist leiad Metsaülikool 2018 kodulehelt.
