Aeg töötab pensionikoguja kasuks
Mida noorem on inimene, seda kaugemal on tema jaoks pension. Seetõttu lükkavad paljud pensionipõlveks raha kogumist edasi, mõeldes, et tulevikus on selleks aega küll. Parima tulemuse annab aga just järjepidev kogumine pikema aja jooksul. Uurime lähemalt, millele peaks erinevas vanuses pensionikoguja tähelepanu pöörama.
Swedbanki rahaasjade teabekeskuse uuringute andmeil ootavad Eesti inimesed pensioniks vähemalt 70% oma varasemast palgast. Tegelikult annavad I ja II sammas kokku ainult 40% pensionieelsest palgast. Ülejäänu tuleb inimesel endal juurde koguda. Üheks võimaluseks on vabatahtlik ehk III pensionisammas, kuid sinna kogujaid on hetkel pigem vähe. Paljud võtsid raha viimase finantskriisi ajal välja ega ole oma säästusid taastanud. Kuna pikaajaline säästmine konkureerib pidevalt ahvatlustega elada paremini ja tarbida täna, siis jääb paljude jaoks abstraktne ja tulevikus saabuv pension rahaasjade korraldamisel tahaplaanile.
Mida varem, seda parem
Pikaajaline säästmine on eelarvele seda valutum, mida varem alustada ja seda eelkõige tänu liitintressi mõjule. Seetõttu ongi tähtis säästa järjepidevalt ja pikema aja jooksul. Kui vaadata inimese elukaart, siis valmisolek ja võimekus säästa on suurim vanuses 25-65 eluaastat ja mõistlik on pensioniaastate tarvis kõrvale panna vähemalt 10% oma sissetulekust. Kui alustad 25-aastaselt ja paned iga kuu 10% sissetulekust III sambasse, siis on see piisav, et saada pensionieas kolmest pensionisambast kokku 60-70% oma varasemat sissetulekust. Hiljem koguma hakates tuleb sama tulemuse saavutamiseks säästa oluliselt rohkem kui 10% sissetulekust või leppida väiksema pensioniga. III samba kasuks räägib ka iga-aastane tulumaksutagastus sissemaksetelt ning võimalus vajadusel raha varem kasutusse võtta. Kui maksad III sambasse aasta jooksul kuni 15% oma sissetulekust (maksimaalselt 6000 eurot), tagastab riik sellelt tulumaksu. Näiteks makstes iga kuu III sambasse 50 eurot, koguneb aastaga sinna 600 eurot, millelt saad tulumakstagastusena 120 eurot.
Kui äkiline sa oled?
Pensionifondide strateegiad varieeruvad enamasti konservatiivsetest agressiivseteni – mida noorem on inimene, seda pikem on kogumisperiood ja seda julgemalt võib pensioniks kogutavaid sääste riskantsematesse ja väiksema likviidsusega (eelkõige aktsiaturud ja kinnisvara) varadesse investeerida. Ajalugu näitab seda, et kuigi aktsiaturud on lühikeses, paari aasta perspektiivis heitlikud, on nad pikemas, paari aastakümne perspektiivis taganud kõrgeima tootluse. Mida lähemale jõutakse pensionieale, seda rohkem tuleks hakata mõtlema kogutud säästude säilitamisele ka lühemas perspektiivis, sest läheneb aeg, kus kogutud varad tuleb kasutusse võtta. See tähendab, et vahetult enne pensionile minekut peaks investeeringute riskitaset vähendama ja suurendada võiks stabiilsemate investeeringute, näiteks võlakirjade, osakaalu.
Kasvõi vähe, aga järjepidevalt
Lõpetuseks kaks soovitust inimesele, kes mõtleb pensioniks säästmisele ja tahaks midagi ette võtta. Esiteks vaata üle oma säästud ja pensionivarad ning kontrolli, kas sinu vanus vastab fondi „äkilisusele“. Noorel inimesel ei ole mõistlik istuda oma säästudega konservatiivses fondis ja vastupidi – vanemal inimesel tasub investeeringutega olla juba ettevaatlikum.
Teiseks – mitte keegi ei tea ega saa kindlalt garanteerida pensionifondide tulevikutootlust või majanduse olukorda hetkel, mil pensionile minnakse. Samas on kindel, et kui üldse ei kogu, siis ei teki ka sääste, mis võimaldaksid pensionieas soovitud elustandardit säilitada. Kui raha säästmine ainult pensionifondidesse tundub ebakindel lahendus, tasub katsetada ka muud laadi investeeringuid, näiteks kinnisvara või aktsiaid, ja hajutada riske.
