Edukustasu loogika ei sobi pensionifondi olemusega

Pensionifondide tasumudel peab lähtuma kogujate pikaajalisest huvist. Kuigi Eesti seadus lubab fondihalduritel heade tulemuste korral võtta edukustasu, peab Swedbank Investeerimisfondide juht Age Petter seda sobivaks vaid fondidele, millel on kindel algus ja lõpp. Pensionifond on aga püsiv kogumistoode, kus investorid pidevalt vahetuvad – ning sellises süsteemis ei jaotu edukustasu õiglaselt.

Investeerimises on tavaline, et fondihalduritele makstakse valitsemistasu, mis katab fondi haldamise kulud ja pakub kasumimarginaali. Harjumuspärase stabiilse püsitasu kõrval lubab seadus fondidel heade tulemuste korral võtta ka edukustasu, mis rakendub siis, kui tulemused ületavad kindlaid näitajaid. Selline tasu on sobilik kindla tähtajaga fondile, kuid mitte püsivale pensionifondile, mille investorid vahetuvad.

Pensionifondide eesmärk on aidata koguda pensionieaks piisavalt vara, et tagada kogujale võimalikult hea sissetulek pärast tööea lõppu. Kui mitu tulemust mõjutavat tegurit, näiteks sissemaksete suurus ja kogumisperioodi pikkus, sõltuvad kogujast endast, siis pensionivara kasvatamise juures on oluline roll ka konkreetsel fondil, kuhu ta pensioniks raha kogub. Fondivalitseja ülesanne on mõistlikke riske võttes kasvatada vara, tuua aastatepikkuste heade tulemuste tuules kliente juurde ning saada oma hea töö eest õiglast tasu.

Eestis on fondivalitsejatel erinev tasude võtmise praktika, mistõttu tasub pensioniks kogujal jälgida, kuidas tema valitud fondi tasumudel sobitub isikliku pikaajalise eesmärgiga. Üldlevinud on, et fondidel on kindel regulaarne valitsemistasu, aga leidub ka fonde, kus peale püsitasude makstakse fondihalduritele edukustasu ehk boonust selle eest, kui fondil tervikuna on läinud hästi.

Edukustasu võtmise õiguse annab 2019. aasta investeerimisfondide seaduse muudatus, mille järgi võib fondivalitseja võtta edukustasu siis, kui fondi tootlus ületab sotsiaalmaksu pensioni osa laekumise aastakasvu ehk võrdlusindeksi tootlust. Lihtsustatult tähendab see, et kui fondi varade tootlus kasvab kiiremini kui palkadelt laekuv maks, siis võib fondihaldur võtta tulemustasuks kuni 20% võrdlusindeksit ületavast tootlusest, kuid mitte rohkem kui 2% fondi vara väärtusest.

Kui edukas on piisavalt edukas

Kindla tähtaja ja selge eesmärgiga investeerimisfondidel on loogiline, et väga hea tulemuse eest makstakse tulemustasu. Kui näiteks kindlale hulgale investoritele on antud lubadus teenida kümne aasta jooksul teatud tootlus ja fond ületab ootusi, peavad investorid enamasti õiglaseks, et osa sellest edust jagatakse fondivalitsejaga. Edu saavutamine piiratud aja jooksul eeldab sageli rohkem tööd, suuremate riskide võtmist ja aktiivset juhtimist. Edu viljad ja seotud kulud jagatakse sellisel juhul kokkulepete järgi osaliste vahel samade mängureeglite põhjal.

Esmapilgul võib ka pensionifondil tunduda edukustasu õiglane – kui fondil on head tulemused, saab ka valitseja preemiat. Aga reaalsuses on pensionifond sisult täiesti teistsugune toode kui klassikaline investeerimisfond, mistõttu on see loogika petlik.

Pensionifondi investeerimishorisont on väga pikk, fondis on korraga kümneid tuhandeid kogujaid ning nende fondiga liitumise ja lahkumise ajastus on erinev. Inimesed vahetavad fonde, lähevad pensionile. Enamik pensionifonde on investeerimistooted, millel puudub kindel lõpp ehk konkreetne punkt, mil üheselt arusaadaval viisil mõõta, kas fond on olnud oodatust edukam ja edukustasu välja teenitud.

Selle kõrval lisab keerukust pensionifondide lai investorite ring. Edukustasu töötab hästi fondis, kus investorite hulk on kogu perioodi jooksul sisuliselt sama ehk üks piiratud grupp inimesi jagab riske ja võite. Pensionifondis see nii ei ole. Kogumispensioni süsteemis saab fondi ja fondivalitsejat vahetada mitu korda aastas. See tähendab, et fondi edu ja selle eest makstav edukustasu on kulu, mis ei jaotu kõigi investorite vahel võrdselt ega õiglaselt.

Edukustasu võib tähendada tasu ilma kasuta

Niisiis inimesed, kes liituvad fondiga turgude jaoks heal ajal, näiteks pärast tugevat tõusu, võivad maksta edukustasu tulemuse eest, millest nad ise pikaajaliselt ei pruugi kasu saada. Makstes edukustasu sisuliselt millegi eest, mis neile kasu ei toonud. Mõne aja pärast võivad turud liikuda hoopis vastupidises suunas ning kui langus on sügav ja kestab kaua, võib koguja otsustada fondi vahetada. Varem makstud edukustasu ei kompenseeri talle aga keegi.

Pensionifondi valitseja esmane ülesanne on teha koguja huve silmas pidades parimad võimalikud investeerimisotsused, hinnates hoolikalt nii võimalusi kui ka riske. Selle töö eest makstakse valitsemistasu ning pika investeerimishorisondiga pensionifondidel on see piisav, et oma kohustusi professionaalselt täita. Pensionifond ei peaks olema koht, kus koguja kannab lisariski keeruliste ja ajas ebaühtlaselt mõjuvate edukustasude kaudu. Seda enam, et summa, mis edukustasuna välja makstakse, võetakse ju pensionifondi kogujate kogutust.

Rohkem samateemalisi artikleid leiad meie blogi pensioni rubriigist.