Mida tähendavad kallid aktsiaturud pensionifondidele?

Võttes arvesse kõiki riskitasemeid hõlmavaid fonde, on Swedbanki hallatavatest pensionivaradest lõviosa ehk ligikaudu 80% paigutatud aktsiaturgudele. Arvestades, et pensionifondid moodustavad suure osa eestlaste investeeringustest ja säästudest, on aktsiaturgude käekäik mõistagi oluline väga suurele osale elanikkonnast.

Geopoliitilistest arengutest hoolimata ei näi lähiaja aktsiaturgude väljavaade halb, aga pikemas perspektiivis mõjutab tootlust aktsiate kõrge hinnatase. Kui aktsiaturu kontekstis saab üldse loodusseadustest rääkida, siis hinnataseme ja pikaajalise tootluse vaheline seos on aktsiaturgudel midagi selle sarnast. Lühiajaliselt võivad turge mõjutada poliitika, likviidsus ja karjainstinkt, kuid pikaajalise tootluse määrab väga suures osas see, millise hinnataseme juures aktsiaid ostetakse.  

Lähitulevik aktsiaturgudel

Majanduskasv USA-s on ilmselt tänu investeeringutele tehisintellekti, infrastruktuuri ja energiasse ning maksukärbetele sel aastal väga tugev. Euroopa majandus võidab suurenenud riiklikest kulutustest Saksamaal. Inflatsioon tõenäoliselt globaalselt langeb, mis võimaldab omakorda keskpankadel, eeskätt Föderaalreservil, intresse langetada.

Kevin Warshi võimalik ametisse nimetamine oli turgudele üllatus, sest tegemist on pigem olnud kõrgemaid intresse pooldava keskpankuriga. Inflatsiooni alanedes on intresside langetamine siiski tõenäoline. Madalamad intressid tähendavad üldiselt soodsamat keskkonda aktsiaturgudele ja teistele riskantsematele varadele, nagu näiteks kinnisvara ja ettevõtete võlakirjad. Seega peaks keskkond olema üldiselt ka Eesti pensionifondidele soodne.

Aktsiaturud on kallid

Samas tuleb tõdeda, et aktsiaturud on olnud kallid juba pikemat aega – mitte ainult tehisintellektiga seotud valdkonnas ja mitte ainult USA-s, vaid laiemalt üle maailma. Teisalt pole kallis hinnatase takistanud aktsiaturgudel pakkumast viimastel aastatel väga korralikku tootlust.

Investorid hindavad aktsiaturge ja üksikuid ettevõtteid sageli hinna ja kasumi suhte abil. Kasutades analüütikute prognoose selle aasta kohta, on see suhtarv USA puhul 25, Jaapanis 18, Euroopas 17 ja arenevatel turgudel umbes 16. USA kõrgemat hinnataset selgitab eelkõige kiirem kasumikasv. Kiiremini kasvavaid ettevõtteid hinnastatakse mõistetavalt kõrgemalt. Näiteks on USA S&P 500 indeksisse kuuluvate ettevõtete kasumid viimase nelja aastaga kasvanud ligikaudu 30%, samas kui Euroopa ja arenevate turgude ettevõtete kasumid on suures plaanis püsinud 2021. aasta lõpu tasemel.

Arenevate turgude väljavaade on siiski oluliselt paranenud ning suuresti tänu tehnoloogiaettevõtetele oodatakse neilt turgudelt sel aastal väga korralikku, ligi 20%-ni ulatuvat kasumikasvu. Selle peamisteks veduriteks on Taiwan Semiconductor Manufacturing Company (TSMC) ning tõelist supertsüklit nautivad mälutootjad Samsung Electronics ja SK Hynix. Hästi läheb ka pankadel ja materjalitööstusel, sealhulgas kulla- ja vasekaevandajatel. 

Kõrgemad ootused tähendavad kõrgemaid riske

USA aktsiaturg on kõrgemate ootuste tõttu mõnevõrra riskantsem kui näiteks Euroopa turg. Nvidia ja Broadcom, millel on nii USA kui ka globaalsetes indeksites oluline osakaal, on olemuselt tsüklilised ettevõtted. Sama kehtib, ehkki mõnevõrra väiksemal määral, ka teiste tehnoloogiahiidude – Microsofti, Alphabeti ja Meta – kohta. Majanduse jahenemine mõjutaks nende ettevõtete käibeid ja kasumlikkust märkimisväärselt.

Samuti ei saa välistada, et tehisintellekti valdkonda investeeritakse liiga palju ning tulevikus selgub, et suur osa serveriparkidest seisab jõude. Tänase seisuga aga näib, et tehisintellekti buum jätkub. Rakendused alles hakkavad suuremas mahus ettevõtete igapäevategevustesse jõudma ning juhtivad kiibitootjad ei suuda lähiaastatel vajalikus koguses loogika- ja mälukiipe toota. Viimastel nädalatel on laineid löönud rakendused nagu näiteks Claude Cowork ja Moltbot, mis annab aimu, kui võimsad võivad olla personaalsed tehisaru abilised.

Kalli aktsiaturu mõju pikaajalisele tootlusele

Ei saa siiski üle ega ümber asjaolust, et aktsiaturg tervikuna on kallis. Mõistlik on eeldada, et kõrge hinnatase tähendab pikemas perspektiivis tagasihoidlikumat tootlust. Sarnasele järeldusele jõudsid Robert Shiller ja John Campbell oma 2001. aastal avaldatud teadustöös „Aktsiaturu hinnatasemed ja pikaajalised tootlused“, kus analüüsiti USA aktsiaturgu perioodil 1871–2000. Nad leidsid, et turu hinnatase võimaldab hästi hinnata turu tootlust järgneva viie kuni kümne aasta jooksul. Samas on hinnatase suhteliselt kasutu mõõdik järgmise aasta või kahe tootluse prognoosimisel. Lisaks leidsid nad, et aktsiaturu kasumikordajad ja teised suhtarvud ei ole kuigi kasulikud tulevase kasumikasvu prognoosimisel, ehk siis tänased ootused ja tulevane kasumikasv ei ole tingimata omavahel seotud.

Hinna ja kasumi suhte pöördarvu nimetatakse kasumitootluseks. See saadakse kui jagada aktsiaturu (või ettevõtte) kogukasum turu koguväärtusega. USA-s on kasumitootlus praegu ligikaudu 4%, mis on võrreldav USA riigivõlakirjade omaga. Jaapanis on see näitaja pisut üle 5%. See annab enam-vähem aimu, millist tootlust aktsiaturud võiksid pikas jooksus pakkuda, kuigi aastad eraldi võetuna võivad muidugi kordades erineda. Kasumikasv võib sellele juurde lisada ligikaudu pool protsendipunkti aastas.

Kõrge aktsiariskiga pensionifondid on viimase viie aasta jooksul pakkunud üsna sarnases suurusjärgus tootlust. Sinna sisse jäi muidugi väga nõrk 2022. aasta ning väga tugevad 2023 ja 2024. Aktsiaturu kasumitootlus ületab endiselt euroala valitsuste ja ettevõtete võlakirjade oma, rääkimata lühiajalistest hoiustest. Samal ajal annavad praegu suhteliselt kõrgel tasemel olevad intressimäärad keskpankadele võimaluse majandust vajadusel intressilangetustega toetada ja aktsiaturgudele uut hoogu anda.

Kokkuvõttes tähendab tänane keskkond pensionikogujale, et lühiajaliselt võib aktsiaturgude suhtes olla mõõdukalt optimistlik, kuid pikemas perspektiivis tuleb arvestada, et kõrge hinnatase seab tootlusele paratamatult piirid. Samas realiseeruvad need piirid eeskätt ühekordse investeeringu puhul, mistõttu jääb jätkuvalt oluliseks pikaajaline ja ajas hajutatud pensionikogumine.

Rohkem samateemalisi artikleid leiad meie blogi pensioni rubriigist.