Avalehele
II samba sissemakseid tasub parema pensioni nimel juba varsti ise suurendada

II samba sissemakseid tasub parema pensioni nimel juba varsti ise suurendada

17.08.2023

Vähem kui poole aasta pärast, 2024. aasta 1. jaanuarist saab II samba sissemakseid suurendada koguni 6%-ni. Riigi lisatav 4% jääb alles. 

Praegu kehtiv II pensionisamba sissemaksete tegemise skeem 2% brutopalgast + 4% riigilt saadav lisa annab mõistliku võimaluse igaühel luua oma vanaduspõlveks täiendavat isiklikku rahalist puhvrit. Pikemas perspektiivis aga üksnes sellele ja riiklikule pensionile ehk I sambale toetuda ei tasu. „Eesti Pank on prognoosinud, et selliselt investeerides 45 aasta jooksul moodustab II samba osakaal vanaduspensionist vaid umbes 30%. „Nii tuleb pensioni suuruseks ikka vaid umbes 40% viimasest palgast – ja seda on vähe, mis vähe!

Paindlikum viis ise pensioniks lisa koguda on seetõttu olnud pigem III sammas, millega liitunute arv ja mahud on ka viimastel aastatel tublisti suurenenud, kuid siiski veel tagasihoidlikud. Kuna riik maksab igal aastal III samba sissemaksetelt, mis on kuni 15% pensionikoguja brutopalgast ja mitte üle 6000 euro, tagasi 20% tulumaksu, siis on see olnud üks tulusamaid vanaduspõlveks investeerimise valikuid. II sambasse investeerimine toimub samuti maksusoodustusega aga sellest on seni räägitud  kahetusväärselt vähe. Nimelt on palgalt arvestatav sissemakse tulumaksuvaba, kuna see tehakse brutopalgast  Ehkki II sambaga toimunud muutuste tuules anti inimestele vabadus otsustada, kas lõpetada sissemaksed või II sambast lahkuda, ei saanud aga pensionikogujad võimalust oma panust suurendada.  

Nüüd on oodata suuremat muutust. Juba vähem kui poole aasta pärast, alates 1. jaanuarist 2024 tekib igal II sambasse kogujal võimalus valida, kas ja kui palju suurendada 2025. aastast alates oma II sambasse makstavat panust. Võimalik on jätkata 2% panusega oma brutopalgast, nagu seni, või tõsta sissemakseid 4% või koguni 6%-ni. Riigipoolne lisa ehk 4% töötaja brutopalga sotsiaalmaksu osast jääb igal juhul samaks. 

Pensionivara kasvab jõudsamalt

Mida see muutus tähendab? Võtame näiteks Eesti keskmise brutopalga teenija ja oletame, et tema brutokuupalk on täpselt 1800 eurot. Selle palga teenijal läheb praegu II sambasse igal kuul 108 eurot. Sellest 36 eurot (2%) on tema enda panus ning riik maksab juurde 72 eurot (4%). 

Kui sama pensionikoguja otsustab enda sissemakseid suurendada 6%-ni, siis koguneb tal edaspidi igal kuul II sambasse 180 eurot ehk 108 eurot (6%) oma brutopalgast ja lisaks riigi makstav 72 eurot (4%). 180 versus 108 eurot – see on oluline erinevus, mis võimaldab pensionivaral tunduvalt kiiremini kasvada. 

See on suurepärane võimalus suurendada enda panust pensioniks valimistumisel, sest mida aeg edasi, seda vähem vastab riigipoolne solidaarne, minimaalseid vajadusi kattev vanaduspension ehk I sammas inimeste ootustele. „Praegu on iga pensioniealise kohta Eestis umbes 2,2 tööealist elanikku. Kuid prognooside järgi on 2060. aastaks see suhtarv palju madalam, 1,7. Praeguse sotsiaalmaksumääraga on keeruline riikliku pensionit piisavalt tõsta ja tuleb pigem tuleb arvestada selle vähenemisega. Seepärast ongi juba viimased paarkümmend aastat võimalik ja ka vajalik meil kõigil olukorda ise parandada, investeerides oma pensionipõlveks II ja III samba kaudu.

Erinevalt III sambast arvutatakse ja tehakse sissemaksed brutopalgast. See tähendab, et II sambasse koguja võidab kohe summalt 20% tulumaksu, mis teeb iga panustatud euro kohta 20 senti maksuvõitu. III samba puhul saadakse tulumaksutagastus alles järgmisel aastal. Seegi on oluline võit, kuid seevastu hakkab II samba maksuvõit koheselt liitintressi toel kasvama. 

II samba sissemakse suurendamise avaldusi on võimalik esitada alates 1. jaanuarist, suurema protsendiga sissemaksed hakkavad tööle alates 2025. aasta algusest. Valida on 2%, 4% ja 6% vahel. II samba sissemaksete üks selge eelis on ka see, et sisuliselt kogunevad need meie jaoks igakuiselt märkamatult – mõtleme ju enamasti oma sissetulekule netosummas. Need sissemaksed on alati seotud palga suurusega ja palgad ju üldjuhul aja jooksul suurenevad. Seetõttu on mõistlik võtta II sambast enda tuleviku kindlustamise huvides maksimumi.