Avalehele
Mis toimub finantsturgudel ja selle mõju pensionifondidele

Mis toimub finantsturgudel ja selle mõju pensionifondidele

Pertti Rahnel on Swedbank Roburi portfellihaldur ja tegeleb igapäevaselt meie pensionifondide investeeringutega. Pertti kommenteeris hetkel finantsturgudel toimuvat ja andis ülevaate, mis muudatusi on sellega seoses meie pensionifondides tehtud:

Alates 2021. aasta algusest on pensionifondide tootlused jätkuvalt väga head. Siinkohal on oluline mõista, et pensioniks koguja jaoks on olulised pikema perioodi tootlused. Swedbanki pensionifondid on ka pikemate perioodide puhul näidanud parimat tootlus. Viimase kolme ja viie aasta parim tootlus on olnud Swedbanki pensionifondil K1990-1999, viimase kümne aasta parim tootlus Swedbanki pensionifondil K100.

On oluline mõista, et II sambasse koguja pensionifondis ei ole mitte raha, vaid seal on pensionifondi osakud. Igal osakul on oma hind ja see muutub iga päev. Osakute arv kogumisperioodil ei vähene, vaid tööl käies ja palka saades tuleb neid iga kuu juurde. Tänu osakuhinna odavnemisele saab osakuid sama summa eest, mis igakuiselt II sambasse läheb, mõnevõrra rohkem. Kui II sambasse koguja näeb, et tema fond on nii öelda kukkunud, siis on tal tõenäoliselt suurema aktsiate osakaaluga fond. Üldreeglina on sellise fondi investeerimispõhimõte, et iga langus pöördub varem või hiljem tõusule. Arvestades, et eelmine aasta oli aktsiaturgudel väga hea aasta, siis on oodata, et see aasta enam nii hea ei tule. See on loomulik turu liikumine.

Tänaseks (27. jaanuar 2022) on globaalsed aktsiaturud rekordtasemetelt kukkunud ca 8.4% võrra. Sellist langust ei tule ette iga aasta, iga paari aasta tagant küll. Selles olukorras kehtib reeglina rahvatarkus: hirmul on suured silmad. Täna on turud mures Föderaalreservi rahapoliitika karmimaks muutmise pärast – USA keskpank plaanib tõsta intressimäärasid ning alustada oma bilansimahu vähendamist – seega jääb turule vähem raha riskantsete varade ostmiseks. On keeruline öelda, kuidas turud lähiperspektiivis liiguvad – aktsiaturud on olnud väga tugevad ning ilmselt on investoreid, kes soovivad kasumit võtta ning riske vähendada. Samas on majanduskeskkond tugev – kasv nii Euroopas kui USA-s on sel aastal ilmselt pikaajalisest trendist selgelt tugevam ning ka ettevõtete kasumikasv saab ilmselt olema korralik. Pensionikogumine on pikaajaline investeering ning pikemas perspektiivis on langusepisoodid aktsiaturgudel pigem ostuvõimaluseks. Aktsiad on riskantne varaklass – pikemas perspektiivis parema tootluse hinnaks on paratamatus, et lühiajalises perspektiivis tuleb arvestada ka langusperioodidega.

Mingis mõttes on aasta algus olnud eelmise aasta peegelpilt.  Aktiivselt juhitud pensionifondide Euroopa ja arenevate turgude suhteliselt kõrge osakaal on sel aastal olnud positiivne ning aidanud aktsiaturgude langust pehmendada. Olulisematest regioonidest on langenud enim just USA aktsiaturg – ligi 10% eurodes, arenevad turud on eurodes aasta algusest nullilähedase tootlusega, Euroopa nende vahepeal. Samas on jätkunud väärtusaktsiate suhteliselt hea käekäik, mis on samuti olnud aktiivselt juhitud K fondidele positiivne. Oleme kasutanud soodsamaid hinnatasemeid aktsiaturgudel raha osakaalu vähendamiseks fondides. Mõnevõrra on volatiilsus kasvanud ka krediiditurgudel ning riskantsemate võlakirjade hinnad on kukkunud. Oleme riskide maandamiseks mõnevõrra vähendanud portfellide sensitiivsust USA võlakirjade tõusu suhtes, st vähendanud portfelli võlakirjade keskmist pikkust lõpptähtajani. Mida pikemad võlakirjad, seda rohkem nende hind intressimäärade tõustes langeb.  Jälgime arenguid ning kasutame turuliikumiste poolt tekkivaid võimalusi. Indeksifondid on sel aastal kukkunud rohkem, sest nende portfellis on vähem arenevaid turge ning Euroopat, samuti kohalikke investeeringuid – kinnisvara, noteerimata aktsiaid jne.

Swedbank teenis oma klientidele 2021. aastal teise ja kolmanda sambaga kokku ligi 300 miljonit eurot. Heade tulemuste eest võimaldab seadusandlus võtta fondivalitsejal edukustasu. Swedbanki fondide puhul oleks selle edukustasu suurus olnud üle 22 miljoni euro. Swedbank on otsustanud, et edukustasu ei võta ja sarnaselt varasematele aastatele jäi see summa fondidesse ehk Swedbankis pensioniks kogujatele. Meie jaoks on oluline aidata oma klientidel tulevikku kindlustada nii säästmise, investeerimise kui ka pensioniks kogumisega.

Soovime pakkuda klientidele tuge võimalikult soodsate tasudega, aga ka edukustasust loobumisega, et klientidele jääks tootlusena üha rohkem raha alles. Meie soov on hoida pensionifondide tasud kõige madalamad ja peidetud tasudeta.