Kaire Peik

Pensioni kogumine äreval ajal – mida tasub teada ja kuidas toimetada?

Aasta algas finantsturgudel, ennekõike tehnoloogiasektoris, teatava ebakindlusega. Uue hoobi said turud aga 24. veebruaril Ukrainas alanud sõja tõttu, millele kohe järgnesid paljude riikide sanktsioonid Venemaa vastu. Sanktsioone on oodata veelgi.

On selge, et Ukraina sõda mõjutab paljusid riike üle maailma, ka Eestit. Ühelt poolt on loomulik tunda ärevust ja sügavat muret sõjategevuse pärast ning loota, et sellele tuleb viivitamatult lõpp. Teisalt tunnetame ratsionaalselt, et tuleb jätkata igapäevaeluga, seejuures tulla toime ka kuludega, mida põhjustavad kallinevad kaubad ja teenused.

Ettearvamatud sündmused ja heitlikud finantsturud võivad nii mõnelgi pensionikoguja panna silmitsi dilemmaga: kas jätkata kogumisega või valida mõni muu võimalus?

Sellele küsimusele vastust leides tasub pidada silmas, et pensioniks kogumine kestab aastakümneid, mille jooksul võib ette tulla nii investeeringute väärtuse hüppelist kasvu kui ka madalseisu.

3 põhjust, miks ei tasu liialt muretseda:

  • Enamikul kogujatel on pensionieani veel palju aega. See tähendab, et pikas perspektiivis on tõenäoline saada kasu turu tõust, aga ka tulla tugevana välja lühiajalistest langustest.
  • Igal kuul paneme pensioniks kõrvale väikese summa. Selle raha eest saad Sa pensionifondi osakuid. Kui turud on tõusuteel, on väärtpaberid kallid ja saad neid vähem. Kui turud langevad, on aktsiad soodsamad ja saad neid rohkem. Regulaarse kogumise tulemusena omandad väärtpabereid nii kallilt kui ka odavalt ning hindade kõikumised Sind nii väga ei mõjuta. Seega on languse ajal kasulik edasi investeerida.
  • Alles pensioniea lähenedes muutub turgude hetkeseis Sulle oluliseks, sest siis tahad oma pensionifondis olevaid väärtpabereid kindlasti kallilt müüa. Sellepärast on oluline, et pensioniea lähenedes vähendad pensionifondis aktsiate osakaalu ehk vähendad riski.

Ainus asi, mida praeguses olukorras tasub teha, on kontrollida, kas investeerid pensionivarasse õiges fondis, mis sobib Sinu riskivalmiduse ning pensionini jäänud aastatega. Kui see on nii, pole mingit põhjust muretsemiseks!  See on kindel rusikareegel ka rahulikumatel aegadel – turud tõusevad ja langevad, kuid sobivas fondis olles ei pea muretsema järskude kukkumiste ega saamata jäänud tulu pärast.

Pikk periood võimaldab rohkem aktsiatesse investeerida, et saada parimat tootlust. Küll aga tuleb arvestada, et aktsiate hinnad võivad lühiajaliselt olla vägagi heitlikud, kuid ajalooliselt on aktsiate osakaal varasid siiski kõige rohkem kasvatanud.

Pikima ajalooga USA aktsiaturgude näitel on aktsiatel läinud nii:

  • 30 aastaks investeeritud raha on USA aktsiaturgudel näidanud alati 7–15% aastatootlust, ükskõik millisest aastast arvestusega alustada või lõpetada;
  • 10 aastaks investeeritud raha on näidanud negatiivset tootlust vaid 2 perioodil: 1930ndate suure depressiooni ja 2008. aasta suure finantskriisi järel;
  • 1 aastaks investeeritud raha on tootnud nii –70% kui ka +146%, mis tähendab, et kunagi ei saa olla kindel, kas turg eesoleval aastal tõuseb või langeb.

Need näited ilmestavad, miks on investeerimise puhul kõige olulisem valida investeerimisperioodile sobiv riskitase. Kõikidel  pensionifondidel on juures info, millisele investorile ning mis perioodiks need kõige paremini sobivad.

Eelnev kehtib nii II kui ka III samba kohta. II sambasse sissemaksete tegemine on võimalik vaid regulaarsete, igakuiste sissemaksetena.

Suurem osa III samba investoritest on valinud samuti igakuised sissemaksed. Eelmise, 2008. aasta finantskriisi ühe õppetunnina tasub meelde tuletada, et kui aktsiaturgude languses on võimalik jätkata regulaarset investeerimist, tasub seda teha igal juhul. III sammas on vabatahtlik ning vajadusel saab alati makseid mõneks ajaks vähendada või peatada. Kuid seda tasub teha vaid tegeliku vajaduse puhul.

Võib-olla oled hoopis mõelnud: võtaks õige raha igaks juhuks pensionifondist välja, raha arvelduskontol nägemine on kuidagi turvalisem? Selle üle arutledes tasub silmas pidada, millised võivad olla otsuse tagajärjed ning teada, et enne pensioniiga on võimalik mõlemast sambast väljuda ka edaspidi, kuid pigem jätta see võimalus viimaseks õlekõrreks.

3 põhjust, miks tasub pensioniks edasi koguda

  • Pensioni II ja III sammas on isiklikud investeeringud, millele riik lisab juurde. II sambas lisandub igale pensionikoguja palgast kogunenud eurole 2 eurot riigi poolt sotsiaalmaksu osas, seega suureneb isiklik pensionivara 200%. III samba sissemaksetelt saab tagasi 20% tulumaksu. Seega on II ja III sammas parimad võimalused investeerimiseks ning neist tasub võtta maksimumi.
  • Pensionifondides investeerimise kasuks räägivad ka soodsad tasud, mis on viimaste aastatega tuntavalt langenud, seega tasub alati maksimaalselt enda kasuks pensionisambad tööle panna, kasulik nüüd ja tulevikus.
  • Raha igaks juhuks pensionifondidest välja võttes ja arvelduskontol hoides on kaotus mitmekordne: summalt tuleb tasuda tulumaksu ning raha väärtust vähendab iga päevaga ka kiire inflatsioon.

Kokkuvõtteks – tasub võtta pisut aega ning vaadata üle, kas valitud II ja III samba pensionifondid sobivad sinu vanuse ja riskitundlikkusega. Kui ei sobi, siis tasub teha muudatusi, jätkata investeerimisega ja seejärel teema mõneks ajaks unustada. Investeeringud töötavad meie eest. Aga peamine on pensioniks valmistuda, sest nii on tulevikus üks mure vähem.

Siin on Swedbankil plaanis alates maikuust suure osa II samba investorite elu veel lihtsamaks teha. Edaspidi piisab vaid kord sünniaastaga sobiva fondi valimisest ning selle aktsiariski osakaal hakkab tulevikus pensioniea lähenedes automaatselt vähenema.