Puust ja punaseks: kuidas pensionieas II sambast raha kätte saada?

Pensioniea lähenedes tasub uurida, millised on erinevad viisid II pensionisambasse kogutud kasutamiseks. Seda enam, et valida on mitme variandi vahel, mille tingimused ja maksukohustused on erinevad. Selgitan, millised on erinevad II samba väljamaksete võimalused ning millega tasuks pensionipõlves arvestada.

Pensionipõlve planeerides tasub esmalt uurida, mis on hetkel kehtiv pensioniiga. Näiteks käesoleval aastal on see 1960. aastal sündinud inimesele 64 aastat ning 9 kuud. Aastaks 2026 jõuab pensioniiga 65. eluaastani ning alates 2027. aastast hakkab see sõltuma hoopis keskmisest eeldatavast elueast. II samba ehk kohustusliku kogumispensioni suurus sõltub inimese enda panusest ning seda makstakse välja vastavalt inimese enda valikule. Keegi ei ole kohustatud valima ainult üht pensioni saamise viisi, sest II samba väljamaksete võimalusi on erinevaid ning neid on võimalik omavahel kombineerida. Valida saab regulaarsed või ühekordsed väljamaksed või vajadusel mõlemad.

Tahan pensioniraha saada homme – mida pean tegema?

II samba raha kasutamiseks ei pea tegelikult olema pensionär. Kogutud summat saab välja võtta ka enne pensioniiga, kuid sellisel juhul tuleb selle pealt tasuda sellel aastal 20% ja järgmisel aastal 22% tulumaksu. Lisaks ei saa pärast raha väljavõtmist kohe kogumisega jätkata, sest lõppevad ära ka sissemaksed ning uuesti liitumiseks tuleb oodata 10 aastat.

See variant on väga riskantne – võttes kogu II samba raha enne pensionipõlve välja, sest osaliselt varem välja võtta ei saa, tuleb olla kindel, et suudad pensionieas ilma selle täiendava sissetulekuta hakkama saada. Eesti kolm pensionisammast, sh II sammas on mõeldud üksteist täiendama, et tagada inimestele pensionieas parem hakkama saamine. Eesti Panga analüüsid on paraku näidanud, et paljud pensioniraha välja võtnud inimesed kasutavad seda jooksvateks kulutusteks, mitte investeerimiseks. See aga tähendab, et tulevikus võib pensionipõlv mööduda tänasega võrreldes veelgi keerulisemalt. Seda enam, et Swedbanki Eesti elanike finantstervise uuringu kohaselt on juba praegu tervelt 44% pensionäridest haavatava finantstervisega.

Kui pensioniiga on kätte jõudnud

Kui pensioniiga on kätte jõudnud või selleni on aega vähem kui 5 aastat, saab II sambasse kogunenud raha samuti korraga välja võtta ning sellisel juhul tuleb summalt tasuda 10% tulumaksu. Lisaks on alates 2022. aastast võimalik võtta välja ka osa II samba rahast ja jätta ülejäänud osa pensionifondi tootlust edasi teenima. Osalise väljamakse tegemise tingimused ja protseduurid on sarnased täielikule väljamaksele ehk ka sellisel juhul tuleb summalt tasuda 10% tulumaksu, mõlemal juhul laekub väljamakse juba avalduse esitamise järgmisel kuul arvelduskontole.

Ka siin tasub otsust tehes mõelda, kui samal ajal jätkub tööl käimine, kas on mõistlik kohe hakata II sammast kasutama või oodata, kuni pension muutub ainsaks sissetulekuks. Arvesta, et pensioniealistel lõpevad sissemaksed mõne kuu pärast peale esimest väljamakset ära.

Mida teha, kui soovin pensioni saada iga kuu?

Neile, kes soovivad pensioni saada stabiilselt kord kuus, sobib näiteks tähtajaline pension pensionifondist ehk lihtsamalt öeldes fondipension, mille väljamakseid tehakse regulaarselt kord kuus, kord kvartalis või kord aastas. Seejuures jäävad pärast väljamakset ülejäänud fondiosakud sambasse raha edasi teenima. Nii ei seisa raha niisama pangakontol, vaid teenib pensionipõlve ajal tootlust edasi.

Fondipensioni tähtaeg määratakse Statistikaameti andmetel isiku keskmiselt elada jäänud aastate alusel, sõltuvalt vanusest võib see olla 20, 15 või vähem aastaid. Mida pikem on tähtaeg, seda kauem pensioni makstakse, kuid seda väiksem on igakuise summa suurus. Samuti on võimalik valida ka määratud aastatest lühem või pikem periood, kuid tuleks arvestada, et lühema perioodi puhul tuleb väljamaksetelt tasuda 10% tulumaksu. Samas, kui valida soovitatud periood või sellest pikem ajavahemik, siis on väljamaksed tulumaksuvabad.

Fondipensioni puhul tuleb arvestada, et kui pensioniosakud saavad otsa, siis lõppevad ka II samba väljamaksed. Näiteks kui tähtaeg on 20 aastat, jaotatakse sambasse kogutud vara 20 aasta peale ning leitakse osakute arv, mis iga väljamakse tegemisel tagasi võetakse. Kuna selle variandi puhul jääb pension II samba fondi edasi, siis võib fondiosaku suurus pensionipõlve ajal muutuda. Kui fondil läheb hästi ning osaku hind tõuseb, siis kasvab ka pension, samuti võib see väheneda, kui osaku hind langeb. Pärast 20 aasta möödumist on II samba raha kasutatud ja fondipension on lõppenud.

Oluline on teada, et fondipensionit saab soovi korral ka lõpetada ning seejärel leppida kokku uute tingimustega fondipension või valida hoopis mõni muu väljamakse viis, näiteks ühekordne II samba väljamakse. Samuti on võimalus lisaks vahepeal võtta ka ühekordne väljamakse, mis muidugi tähendab, et arvutatakse ümber ka regulaarse väljamakse summa ning see muutub väiksemaks.

Eluaegne ja tähtajaline pension kindlustusseltsist

Eluaegse pensioni valik tähendab, et II samba omanik sõlmib kindlustuslepingu elukindlustusseltsiga. Pensionilepingu sõlmimisel kantakse vastavalt omaniku soovile kas kõik või osa II sambasse kogutud vara kindlustusseltsile Compensa Life Vienna Insurance Group SE. Kindlustusselts võtab endale kohustuse maksta igakuist pensioni kogu inimese elu jooksul ning maksed on taas tulumaksuvabad. See tähendab, et pension ei vähene ühelgi ajahetkel, küll aga ei saa ka pension kasvada, sest see ei sõltu enam II samba tootlusest. Eluaegse pensioni kasuks valides tuleb arvestada, et otsusest ei saa hiljem taganeda ehk lepingut ei saa soovi korral lõpetada.

Kindlustusseltsiga on võimalik sõlmida ka tähtajaline pensionileping, millega kantakse isiku II sambasse kogutud raha samuti kindlustusseltsile, kes maksab pensioni kuni kindla tähtaja saabumiseni. Taaskord on soovitusliku tähtaja aluseks Statistikaameti keskmiselt elada jäänud aastate arv. Pensioniraha jääb koguma fikseeritud intressi, mis on 2024. aasta seisuga 1.1% . Kui muidu on tähtajaline pension maksuvaba, siis valides soovituslikust pensioniperioodist lühema ajavahemiku, peetakse väljamaksetelt kinni 10% ulatuses tulumaksu.

Sarnaselt teistele väljamaksetele, saab tähtajalise pensioni puhul lisaks valida, kas kasutatakse ära kogu II sambasse kogutud vara või sõlmitakse pensionileping väiksemale summale ning ülejäänud II samba vara võetakse välja mõnel muul viisil, näiteks fondipensionina või ühekordse väljamaksena.

Kokkuvõttes on II samba väljamaksete planeerimisel oluline mõelda, millist paindlikkust, kindlustunnet ning regulaarsust pensionist oodatakse. Võimalusel saab kombineerida erinevaid väljamaksete viise, et tagada maksimaalne kindlustunne. Siinkohal on hea meelde tuletada, et isegi kui pensionipõli on veel kaugel, siis on mõistlik hakata tulevikuks valmistuma. Näiteks saab alates sellest aastast esitada avaldusi oma II pensionisamba maksete suurendamiseks praeguselt 2% tasemelt 4% või 6% peale, kaotamata seejuures riigipoolset 4 protsenti palgalt makstava sotsiaalmaksu arvelt.