Avalehele
Euroopa kaitsetööstuse aktsiad buumivad. Kas tasub sinna oma raha veel paigutada?

Euroopa kaitsetööstuse aktsiad buumivad. Kas tasub sinna oma raha veel paigutada?

Euroopa on aktsiaturul kuum sõna ja seda eriti kiiresti rallivas kaitsetööstuses. Investori jaoks on olulisi küsimusi praegu kaks: kas nüüd on liiga hilja kaitsetööstuse rongi peale astuda ning millistest sektoritest veel kasvu võiks leida?

Euroopa kaitsetööstusesse investeerimine võiks olla justkui lihtne otsus. Geopoliitilised pinged jätkuvad, Euroopa riikide kaitsekulud kerkivad kiiresti ja paljud riigid otsivad alternatiive USA relvadele. Goldman Sachsi analüütikud prognoosivad, et Euroopa Liidu riikide kaitsekulutused moodustavad aastaks 2,4% liidu SKP-st, praegu on see näitaja 1,9% juures.

Börsil on plaanid väga selgelt peegeldunud. Rheinmetalli aktsia on aastaga kolmekordistunud, teised tegijad, nagu Leonardo ja Saab, on tõusnud ligi 100%. Aprillikuu börsiluksatusest on kaitsetööstus edukalt välja tulnud ja erinevalt mitmest teisest sektorist varasemale tasemele jõudnud.

Kiire kasv paneb investoreid mõistagi mõtisklema, kas praegu on juba liiga hilja positsioon avada ja kaitsetööstusesse investeerida. Seda ei küsita põhjuseta: ettevõtete väärtuskordajad on tõepoolest väga kõrgeks muutunud ja mõned analüütikud räägivad juba mullist. Tugev optimism asendub tasapisi kalkuleeriva ettevaatlikkusega.

Mõistagi peab investor arvestama, et börs hindab eelkõige tulevasi ootusi, mitte hetkeolukorda. Teisisõnu, lubadused kaitsekulutusi oluliselt suurendada on aktsiahindades juba arvesse võetud ning nüüd on küsimus selles, kas need lubadused ka tegelikult täituvad. Reaalse tulu jõudmist ettevõtete bilanssi hakkavad takistama struktuursed probleemid, nagu Euroopa kaitsetööstuse killustatus ja aeglane riigihangete protsess. Võimalik, et kulutuste kasvades hakkame rohkem nägema ka poliitilist vastuseisu, eriti Lääne-Euroopas.

Vaata, mida ütlevad trendid

Ometi räägivad suured trendid jätkuvalt kaitsetööstuse kasuks. Globaliseerumise ajastu näib olevat pöördumatult läbi ning Euroopa otsib iseseisvust, sest sõltuvus Ameerika tehnoloogiast ja kaitsevõimest tundub poliitiliselt järjest ebamugavam. Isegi kui USA valiks homme uue ja Euroopa-sõbraliku presidendi, läheks aastaid, enne kui varasem usaldus taastuks. Seega on kaitsetööstus pikaajaliselt investorile endiselt loogiline valik.

Nutikas investor vaatab vihatud sektorite poole ning praegu on selleks kindlasti ravimitööstus. Donald Trumpile ei meeldi Euroopa suured ja tugevad farmaatsiaettevõtted, kelle tiibu ta on püüdnud kärpima asuda. See on tekitanud olukorra, kus juhtivaid ja tugeva bilansiga firmasid saab praegu sellest sektorist osta viimase paarikümne aasta soodsaimate hindadega. Elanikkonna vananemine on endiselt megatrend ning ravifirmades pikaajaliste positsioonide soetamine on atraktiivne. Kuigi sõltumatusega on sel vähem pistmist, siis potentsiaalse sektorina julgen investoritel enda portfellide loomise juures kaaluda ka pangaaktsiaid, eriti Eestis ja Põhjamaades, kus P/E-suhted on väga madalad ja omakapitali tootlus kõrge. Viimati tõin need välja novembris privaatpanganduse foorumil ning pärast algas kena tõus, mis kestis tänavu aprillini. Kuigi Trumpi tollid viisid ajutiselt neilt põhja alt, on sektor nüüd taas kasvule pöördunud.

Loe lisaks Swedbanki blogi investeerimise rubriigist!

Märksõnad: Aktsiaturg, Investeerimine