Mis teemadel arutleti tänavusel privaatpanganduse foorumil?

Tänavune Swedbanki privaatpanganduse foorum tõi taaskord kokku mitusada investeerimis- ja majandushuvilist, kes said põneva päeva jooksul ülevaate Eesti ja Euroopa majanduste tulevikust ning finantsturgudest. Lisaks tuli juttu geopoliitikast, filantroopiast ja loomemajandusest.

Päeva avas Swedbanki privaatpanganduse juht Andres Suimets, kes tutvustas põgusalt vast avaldatud Swedbanki finantsturgude väljavaadet, mida koostati esimest korda möödunud aastal. Vaadates tagasi, saab väita, et enamik mulluseid turuprognoose on läinud täpselt nii, nagu aasta tagasi arvasime.

„Maailm on nii dünaamiline ja muutuv, et sellist turgude ülevaadet võiks tegelikult teha iga poole aasta tagant või isegi tihemini. Eelmisel aastal samal ajal kohtudes olid keskpangad alustanud intressmäärade langetamist. Nüüd oleme jõudnud seisu, kus inflatsioon Euroopas on taas normaalsel tasemel ning Euroopa Keskpank määrasid enam tõenäoliselt eriti ei langeta. Sellel on maailma finantsturgudele selge mõju, nagu ka geopoliitilisel ebakindlusel,“ rääkis Suimets.

Suimets tõi viimase aasta muutustest veel välja prognoositud kulla hinna kiire tõusu, tehisintellekti arengu ja USA poleemika, mis tekitab investorites küsimusi. „Näeme, et häid võimalusi oma raha kasvama panemiseks on tegelikult investori jaoks ka kodule lähemal üksjagu ja sellele tasub muu kõrval pilgud pöörata. Olgu selleks siis Skandinaavia või Baltikumi börsid,“ lisas Suimets.

Swedbanki privaatpanganduse juht Andres Suimets. Foto: Grete Anete Karpov

USA-s toimuvast ja maailmapoliitika hetkeseisust andis foorumi külalistele ülevaate ka Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse asedirektor Helga Kalm, kelle ettekandele järgnes Eesti Panga vanemökonomisti Kaspar Oja vaade Eesti ja Euroopa majandusele. Kui geopoliitiliselt on olukord keeruline, siis majanduspoliitiliselt on trend positiivsem. Eesti majandus on prognooside järgi tõusuteel, mida toetab ümbritseva majanduskeskkonna paranemine ja järgmisel aastal suurenev riigieelarve puudujääk. Inflatsioon Eestis aeglustub ning tööl käivate inimeste ostujõud kasvab.

„Netopalga kasv saab järgmisel aastal olema väga kiire. Seda suuresti tänu ees ootavale tulumaksusüsteemi muudatusele. Inimestel jääb kätte rohkem raha ning kui võtame arvesse ka inflatsiooni, siis reaalse netopalga kasv hakkab olema ligikaudu 5% aastas. Kuna tegemist on püsiva sissetuleku tõusuga, siis suure tõenäosusega jõuab see ka eratarbimisse,“ rääkis Kaspar Oja.

Positiivseid uudiseid on mitmel suunal, maailmakaubandusest kuni kindlustunde indeksini, mis on nii Eestis kui ka Euroopas üldiselt tugevnenud. Euroopa majandus on kasvamas ja see avaldab Eestile tugevat positiivset mõju.

Swedbanki privaatpanganduse strateeg Tarmo Tanilas. Foto: Grete Anete Karpov

Majandusülevaatele lisaks sukelduti päeva jooksul põhjalikumalt finantsturgude ülevaatesse – mis toimus turul aastal 2025 ning mida oodata järgmisel aastal?

Swedbanki privaatpanganduse strateeg Tarmo Tanilas oli foorumil esinedes sama meelt Andres Suimetsaga: USA turg on küll kiirelt kasvanud, kuid kõrge hinnatase ja poliitiline ebakindlus muudavad selle riskantseks.

„USA aktsiaturg meenutab järjest enam Ott Tänaku autot – sõidab küll kiiresti, aga juhil on ebamugav, seaded on valed,” võttis Tanilas kokku oma seisukoha USA turu kohta. „Vahepeal tekib tunne, et äkki peaks USA aktsiaturul personaalselt hooaja vahele jätma.” Swedbanki värskes finantsturgude väljavaates soovitataksegi investoritel pöörata pilk pisut eemale USA turust ning otsida väärtust kodusemast Baltikumist, Põhjamaadest ja sektoritest, mis on viimasel ajal veidi tagaplaanile jäänud.

„Olen kõige rohkem väärtusinvestor ja jälgin hoolega, mida teeb Warren Buffett. Erinevad näitajad, nagu Buffetti indikaator, viitavad, et Ameerika turg on täna kallis,” selgitas Tanilas.

Pikema tagasivaate novembrikuus finantsturgudel toimunu kohta leiad strateegi veerust.

Eesti ettevõtja ja Bolti kaasasutaja Martin Villig. Foto: Grete Anete Karpov

Privaatpanganduse foorumi päeva teises pooles keskenduti lisaks majandusteemadele pehmematele väärtustele. Nimelt astus lavale Eesti ettevõtja ja Bolti kaasasutaja Martin Villig. Tema kaasasutatud tehnoloogiaettevõte Bolt on tuntud üle maailma. Vähem on aga teada asjaolu, et Martin on ka ühiskondlikult väga aktiivne ning kuulub näiteks Heateo Sihtasutuse nõukogusse, on Heateo Haridusfondi kaasasutaja ja palju muud.

Villigu ettekande tuum keskendus filantroopiale. Praxise mõttekoja andmetel kuulus inimene 1% Eesti tippannetajate hulka, kui ta annetas eelmisel aastal vähemalt 2040 eurot. Kui ta annetas aga juba vähemalt 8900 eurot, siis oli ta 0,1% hulgas. Villigu sõnul on Eesti ühiskonnas heategevuseks potentsiaali palju rohkem. Lisaks kõigele muule innustab ta annetama isikliku eeskujuga.

„Minu suur unistus on, et inimesed, kel läheb paremini – kes teenivad kuus rohkem kui 5000 eurot – võiksid anda 5% või 10% sissetulekust ühiskonnale tagasi. Uuringute tulemused näitavad, et nende inimeste elus ei muutuks elukvaliteedi vaates sellise annetuse korral praktiliselt mitte midagi. Nad isegi ei pruugi tajuda erinevust. Aga kui annetused jõuavad suure mõjuga algatustesse, siis abisaajate elukvaliteedis tooks lisaraha väga suure mõjuga muutuse,“ rääkis Villig. Ta lisas: „Mina olen pannud endale eesmärgiks annetada oma sissetulekust 50% aastas ja hoida sealjuures ka tarbimist mõistlikul tasemel. Ma tegin hiljuti testamendi, millega annetan enam kui 90% oma varast heategevuseks.“

Loe Martin Villigu ettekannet täismahus.

Eesti Draamateatri kunstiline juht ja lavastaja Hendrik Toompere juunior ning päevajuht Johannes Tralla. Foto: Grete Anete Karpov

Pehmematest väärtustest oli kantud ka vestlus Eesti Draamateatri kunstilise juhi ja lavastaja Hendrik Toompere juunioriga. Arutelu loomemajanduse ja inspiratsiooni teemal viis kuulajate mõtted kunstiradadele. Arutelus päevajuht Johannes Trallaga lahati, mis on ikkagi olnud draamateatri viimaste aastate tähelennu taga, millises seisus on Eesti teater ja mis on Toompere enda motivatsiooniallikas. Selgub, et teatri kunstilise juhi ajalugu draamateatriga on teatridünastia pereliikmele kohaselt pikk.

„Ma olen draamateatris tegelikult väga väiksest peale ringi liikunud, käinud seal koridorides ja saanud igat laadi elamusi nii laval kui ka lava taga. Vaadanud lavastusi lapsest peale ja teismeeas. Kui kooli lõpetasin, siis see oli esimene asutus, kuhu tööle läksin. Ja arvan, et põhipõhjus, miks ma selle töö üldse vastu võtsin, on seotud sellega, et ma kohutavalt armastan seda maja. Ma pean seda südames oma teiseks koduks,“ rääkis Toompere.

Toompere sõnul tajus ta draamateatris tööd alustades, et teatril ei lähe hästi. Või vähemalt mitte nii hästi, nagu minna võiks. Eriti kui arvestada teatri pikka ajalugu ja potentsiaali. „See tõdemus oli kurb. Ma nägin, kuidas meist mitte kaugel tehti väiksema raha eest vinget asja. Ja tahtsin midagi sarnast teha ka draamateatris. See soov oli ühelt poolt nagu südame kutse, hakata draamateatri käekäigu eest hoolt kandma. Ja teiselt poolt väljakutse – kuidas tuhast tõusta ja asjad paremaks pöörata,“ rääkis Toompere.

EfTEN Capitali tegevjuht Viljar Arakas, Ericsson Eesti juht Sirli Männiksaar ja Eesti Swedbanki juht Olavi Lepp. Foto: Grete Anete Karpov

Privaatpanganduse foorumi peamine paneeldiskussioon keskendus ärile ja selle tegemisele kõikides Balti riikides. Laval olid Eesti ärimaailma suurkujud eesotsas Swedbanki juhi Olavi Lepa, Ericsson Eesti juhi Sirli Männiksaare ja EfTEN Capitali tegevjuhi Viljar Arakasega.

Sirli Männiksaar keskendus enda avaremarkides küsimusele, kuidas tagada, et Euroopa muust maailmast maha ei jääks. Männiksaare sõnul on telekommunikatsiooniturg ning sealne innovatsioon globaalne ja ülimalt kiirelt arenev ning juba vaadatakse 5G-lt 6G poole. „Ühelt poolt me näeme tohutut kasvavat nõudlust pidevale ühenduvusele – võtame näiteks isejuhtivad või isesõitvad autod. See ju ei sõida ise, kui tal võrku ei ole. Ei lenda ka droon kaitsetööstuses, kui tal võrku pole. Teisisõnu, võrk on täna üks nendest kriitilistest alustehnoloogiatest, ilma milleta me ei saa,“ rääkis Männiksaar.

„Aga investeeringute vaatenurgast näeme tagasihoidlikkust. Loomulikult on maailmas turud, mis suudavad seda teha. Eesotsas Ameerika ja mitme suure Aasia riigiga. Kuid tundub, et Euroopa ei ole pigem hetkel nende hulgas. Kui vaatame 6G suunda, siis pigem ongi küsimus, et kas on oht jääda muust maailmast aasta võrra maha? Ma olen väga optimistlik inimene, sest suures plaanis on asjad ka siin stabiilsed ja liiguvad, aga näen potentsiaali meie konkurentsivõime parendamiseks,“ rääkis Sirli Männiksaar.

Ka Swedbanki juht Olavi Lepp tõi Eesti majandusest rääkides välja erinevaid toone, kuid rõhutas, et leidub positiivseid aspekte, millest kipume ühiskonnas liialt vähe rääkima. Küsimus on perspektiivis. „Ma arvan tõesti, et on häid asju, millest räägitakse liialt vähe. Vaatame asja nii – Eesti majandus on kasvanud ja oleme seeläbi nihkumas Skandinaaviale järjest lähemale. Meie üldine elatustase on paranenud. Kui võtame vaatluse alla pikema horisondi, siis siin on palju asju hästi,“ rääkis Lepp.

Ta lisas, et eluasemelaenude turg on praegu väga aktiivne, mis on veidi isegi ootamatu. Pangajuhi sõnul teevad inimesed eraelulisi otsuseid kodu kohta palju ja väga aktiivselt. Ettevõtjate vaade tundub aga praegu olevat veidi mõtlikum. „Seda just investeerimislaenude ja uue mahu osas. Ka nemad on tulemas, meie portfell kasvab. Aga mitte veel eraisikutega samas tempos,“ rääkis Lepp.

Pangajuhi sõnasabast kinni haaranud EfTEN Capitali tegevjuht Viljar Arakas tõi välja enda vaate ärikinnisvara turul toimuva kohta. Tema sõnul on seis viimasel paarikümnel aastal püsinud tegelikult suhteliselt sarnane. „EfTEN Capital sai hiljuti 18 ja ma ütlen kõigile küsijatele, et seis on konstantne. Tulevik on teadmata, minevikutootlus ei ütle meile midagi tuleviku kohta ning ideid on alati rohkem kui raha. Nii on see täna, nii oli see eile ja olen päris kindel, et nii on see ka tulevikus,“ rääkis Arakas.

Arakas nentis aga, et tegelikult oleks praegu äride vaates patt nuriseda. Kui aga mõned murekohad kerkivad, siis nendega tegeletakse. „Võtame näiteks büroopinnad. Uusi pindu tuleb peale, aga võib juhtuda, et üürnikke kaob tagant ära. Siis olemegi hakanud mõningaid vanemaid büroohooneid ümber kavandama elamuteks, kus see on vähegi võimalik. Tuleb näha võimalusi, mitte ainult probleeme,“ ütles Arakas.

Panelistid võrdlesid ka Eesti majandust Balti naabritega. Kui Lätist on Eesti näitajad paremad, siis Leedu on mühinal tõusmas. Viljar Arakase sõnul on majandusest ja sellest rääkimine ka hoiakute küsimus. See on aga miski, mida leedukad teevad väga hästi. „Toon näite – ka Leedus on praegu olukord, kus riigist välja minevad investeeringud on sisse tulevatest suuremad. Teisisõnu, inimesed viivad raha riigist ära. Meie meedia kirjutaks sellest nii, et raha põgeneb sõja eest. Leedukad ütlevad aga, et meil on nii palju raha ja läheme välismaailma vallutama. Tegelikult täpselt sama uudis, aga selle ümber luuakse teistsugune kontekst,“ tõi Arakas välja.

Talle sekundeeris Olavi Lepp. „See on lähiaja küsimus, kui Swedbankis Leedu laenuportfelli maht möödub Eesti omast. Arvestades riikide suurust, on see olnud alati väga suur kurioosum, kuidas see üldse võimalik on, et Baltikumis veab majandustegevuse vankrit justkui Eesti. Aga jah, leedukatel läheb väga hästi ja seda on kihvt kõrvalt näha. Muidugi ma tahaks, et Eesti oleks jätkuvalt kõige suurem, aga vaadates lihtsalt puhtalt majanduse mahtu, siis see on loogiline ja leedukad on õigel teel,“ ütles Lepp.

Samas on tõenäoline, et vaatame Eesti tegemisi ka veidi karmima pilguga. „Me ei tohi tegelikult unustada, et oleme Balti naabritest majanduslikult ees olnud ja nüüd nad lihtsalt tulevad meile lähemale. Eesti on heas kohas ja võib-olla unustame vahepeal selle fakti ära. Oleme olnud ees teistest ning ehk seisamegi hetkel kuskil platool. See on okei. Nüüd tuleb leida vastus, kuidas siit platoolt edasi minna. Ja leida meie edasine konkurentsieelis,“ resümeeris Lepp.