Strateegi veerg november

Maailmas on asjad pea peale pööratud ja tavapärane aktsiaturgude septembri ja oktoobri nõrkus on sel aastal nihkumas aasta lõppu. USA turgude novembri langust juhtis tehnoloogiasektor, mis hoolimata ootusi ületanud majandustulemustest tugevalt punast värvi koges. Investorid on mures kasvuettevõtete kõrgete suhtarvude pärast ja üha enam kaheldakse ka selles, kas ja kui kiiresti hiiglaslikud investeeringud tehisintellekti end reaalselt ära hakkavad tasuma. S&P 500 indeksi tuleva aasta prognoositava kasumi ja hinna suhe on tõusnud üle 23, mis on kõrgeim tase alates aastast 2000.

Suuremast langusest on USA aktsiaturge seni suutnud päästa ettevõtete tugevad kolmanda kvartali kasumid, mis on aastases võrdluses kasvanud 12% ning ületab märgatavalt analüütikute prognoositud 7%-st kasvu ootust. Positiivsed üllatused on esile kerkinud tehnoloogiasektori väliselt ning suurimad edulood on ilmunud tööstus- ja tervishoiusektorist.

Euroopa Keskpank avaldas novembris euroala finantsstabiilsuse aruande, milles toodi peamiste riskidena välja geopoliitilised pinged ning tollitariifid. Ukraina sõja lõppemine võiks neid riske vähendada, kuid esialgu ei ole veenvaid tõendeid otsustavast läbimurdest. Teise suurema murekohana tõi Euroopa Keskpank enda raportis välja kapitali kontsentreerumise üksikutesse sektoritesse ja firmadesse, mis finantsturgudel volatiilsuse kasvu võib põhjustada. Oluline on endale erinevaid riske teadvustada, et ei tekiks ootamatuid kokkupõrkeid investorite ootuste ja reaalse elu vahel. Kvantarvutid ja tehisintellekt on põnevad tulevikuteemad, kuid nende eest liiga kõrget hinda makstes muutub investori investeeringu tasuvusperiood talumatult pikaks.

Ajal, mil USA Ülemkohus peab tegema otsuse Trumpi poolt kehtestatud tollitariifide legitiimsuse kohta, langetas USA president üllatuslikult imporditolle enam kui kahesajale toidukaubale, millest kõige olulisematena tasub mainida banaane, veiseliha, apelsinimahla ja kohvi. Muud ei jäänud lihtsalt midagi üle, sest toiduainete kasvav hinnasurve võib vabariiklastele järgmistel valimistel oluliselt vähem mandaate tuua. Ka on selgunud, et USA teenib tollitariifidelt prognoositust oluliselt vähem raha, mis võib surve alla panna Trumpi plaani maksta 2000 dollarilist aastatoetust madala ja keskmise sissetulekuga inimestele.

Pinged valitsevad ka USA eluasemeturul. Kui 35 aastat tagasi soetas keskmine Ameerika perekond esimese kodu 28 aastaselt, siis nüüd tehakse seda 40 aasta vanuselt. See pole jäänud märkamata ka USA presidendil, kes soovib kinnisvara taskukohasuse parandamiseks suurendada maksimaalse laenuperioodi pikkust tänaselt 30 aastalt 50 aastale. Kui norrakatel on riiklikus naftafondis iga norraka kohta 340 000 dollarit varasid, siis jänkidel on iga elaniku kohta 111 000 dollarit riigivõlga. See on ka üks põhjuseid, miks mulle Skandinaavia tundub investorina hetkel USA-st märksa turvalisem.

Makropilt

USA valitsusasutused hakkasid taas tööle 12.novembril, tehes lõpu ajaloo pikimale (43 päeva) tööseisakule, mille käigus jäi ilmumata olulist majandusstatistikat, mis tekitas investorites palju ebakindlust. Ilma täpsete tööturu ning inflatsiooninumbriteta on tugevalt häiritud Föderaalreservi töö. Finantsturud usuvad järgmist 25 baaspunkti suurust intresside langetamist juba detsembris, kuid statistika lünkade tõttu võivad keskpankurid lõpliku otsuse tegemiseks vajada rohkem aega.

Euroopa Komisjoni novembris avaldatud sügisprognoosi kohaselt peaks euroala majanduskasv aastal 2025 ulatuma 1,3%-ni. Ka järgmisel aastal oodatakse samas suurusjärgus kasvu. Saksamaa jaemüük kahanes oktoobris eelneva kuuga võrreldes 0,3%, mis tähistab juba viiendat järjestikust languskuud. Negatiivse tulemuse põhjustas eeskätt veebimüügi nõrkus, samal ajal kui toiduainete müük näitas väikest kasvu.

Novembris kukkus euroala tööstussektori ostujuhtide indeks 49,6 punkti peale, mis viitab majandusliku aktiivsuse langusele. Tegemist on indeksi viimase viie kuu madalaima näitajaga, mis võib inflatsioonitempo vaibumisel kaasa tuua Euroopa Keskpanga poolt järjekordse intresside langetamise.

Hiina majandus oli neljanda kvartali alguses oodatust nõrgem ning tööstustoodangu kasv aeglustus oktoobris 6,5% pealt 4,9% peale. Analüütikute konsensus ootas 5,5%-st kasvu. Positiivselt üllatas jaemüük, kasvades prognoositud 2,8% asemel 2,9%.

Aktsiaturud

Investorite jaoks pakkusid novembris parimat tootlust Brasiilia ja Ida-Euroopa aktsiaturud. Brasiilia börs kasvas eurodes mõõdetuna kuuga 6,6% ning Tšehhi 5,1%. Tugev oli ka Šveitsi börs, mis rallis USA-ga kokku lepitud madalamate tollitariifide toel.

Kehvasti läks novembris Aasia aktsiaturgudel, kus tugeva korrektsiooni tegid läbi Jaapani, Lõuna-Korea ja Taiwani börsid. USA-st alguse saanud tehnoloogiaaktsiate hinnalangus tekitas kergemat sorti paanikat Aasia aktsiaturgudel ning närvilises keskkonnas vajutasid investorid väärtpaberitehingute müüginuppu varasemast märksa aktiivsemalt. Jaapanit rusus tugevalt geopoliitiliste pingete tõus suhetes Hiinaga, sest riigi uus peaminister lubas Taiwani vajadusel sõjaliselt Hiina eest kaitsta.

Eurostoxx 600 indeks tõusis novembris 0,8%. Samal ajal langes S&P 500 indeks möödunud kuul  eurodes mõõdetuna 0,4% ning Nasdaq100 2,1%. Pangandussektori hinnaralli toel on Euroopa aktsiate tootlus kohalikus valuutas käesoleval aastal ületanud USA turge kolm korda. USA aktsiate käekäik on küll meediaväljaannete fookuses, kuid väiksema populaarsusega Euroopa väärtpaberid on toonud eurodes arveldavatele investoritele võileiva peale paksema vorstiviilu.

Kui varasemalt lahkusid Tallinna börsilt välisinvestorid, siis nüüd on avaldanud soovi kohalikul aktsiaturul enda aktsiate noteerimise lõpetada mitmed ettevõtted. Investoritena me taolise tegevuse üle rõõmustada ei saa, sest see kahjustab Eesti kapitalituru niigi õnnetut seisu. Väiksem noteeritud aktsiate arv vähendab investorite valikuvõimalusi. Teisalt võib makrouudiste paranemisel ning välisinvestorite naastes toimuda kohaliku turu liideraktsiate kiire hinnatõus, sest naasnud kapital jaotub kontsentreeritult üksikutesse aktsiatesse.

Tehisintellekti aktsiatest kasumit võtnud investorid vaimustusid novembris farmaatsiasektori firmadest, kus nähti samaaegselt nii turvasadamat kui korralikku rahavoogu. Alati on tore, kui plaanist asja saab ning taolised arengud panid ka Swedbanki varahalduritel silmad särama, sest viimatine portfellide allokatsiooni muudatus sai tehtud väga õiges suunas. Kuuga pea veerandi võrra kallinenud ravimigigandi Eli Lilly aktsia murdis novembri lõpuks samuti auväärsesse triljon dollarit ületavate turuväärtusega ettevõtete klubisse.

Võlakirjad

USA võlakirjaturud ootavad Föderaalreservilt veel selle aasta detsembris ühte intresside langetamist. Peale seda keskendutakse tõenäoliselt uue keskpanga juhi tegemistele, kes astub ametisse järgmise aasta mais. Turud spekuleerivad Kevin Hassetti nimega, kes on 63 aasta vanune USA majandusteadlane ning hakkab tõenäoliselt ellu viima president Trumpile sobilikku madalamate intressimäärade poliitikat.

USA kahe aasta pikkuse riigivõlakirja tootlus liikus oktoobri lõpu 3,61% tasemelt novembri lõpuks 3,49% juurde. USA kümne aasta kestusega riigivõlakirja tootlus langes kuuga 4,09% juurest 4,04% tasemele. USA 30 aasta pikkuse võlakirja tootlus oli kuu lõpus 4,70%, kasvades möödunud kuuga 0,02%.

Euroopa võlakirjaturul novembris intressid pisut tõusid. Kuna intresside langetusi Euroopas lähiajal enam  väga ei tule ning samal ajal on paljudel riikidel probleeme kõrge võlakoormuse vähendamisega, siis lähiajal oleme Euroopa valitsussektori võlakirjade osas negatiivselt meelestatud.

Saksamaa kahe aasta pikkuse riigivõlakirja tootlus liikus oktoobri lõpu 1,96% tasemelt novembri lõpuks 2,04% juurde. Saksamaa kümne aasta kestusega riigivõlakirja tootlus tõusis kuuga 2,63% juurest 2,72% tasemele. Prantsusmaa kahe aasta pikkuse riigivõlakirja tootlus liikus oktoobri lõpu 2,18% tasemelt novembri lõpuks 2,26% juurde. Prantsusmaa kümne aasta kestusega riigivõlakirja tootlus kuuga ei muutunud, jäädes 3,44% tasemele.

USA investeerimisjärguta ettevõtete võlakirjade keskmine tootlus lunastumiseni liikus oktoobri lõpu 7,14% tasemelt novembri lõpuks 6,68% juurde. Sarnaste Euroopa võlakirjade tootlus tõusis kuuga 4,91% juurest 4,96% tasemele. Ajaloolises kontekstis ei ole erinevaid riske arvestades antud võlakirjad hetkel atraktiivse tootlusega ning mõistlikum on vaadata investeerimisjärguga ettevõtete võlakirjade poole.

Toorained ja valuutad

Geopoliitiline ebakindlus ning USA intressimäärade alandamise ootus toetavad jätkuvalt väärismetallide hindu. Kulla hind kallines kuuga eurodes mõõdetult 3,4% ning hõbe koguni 10,2%. Viimane on aasta algusest raketina ülespoole sööstnud, mistõttu korrektsioonioht kasvab iga päevaga.

Naftaturul ületab pakkumine endiselt nõudlust, mis surub hindasid allapoole. Samal ajal kasvab kütteperioodi saabudes nõudlus maagaasi järele, mis kergitab maagaasi futuuride hinda.

Euro ja dollari kurss on lühiajaliselt stabiliseerinud ning ühe euro eest saab hetkel 1,16 dollarit. Dollarit toetavad euroalast kõrgemad intressimäärad ning populaarne tehnoloogiasektor, kuid mõlemal trumbil on oht järgmisel aastal oma tugevust kaotada. Norra kroon on endiselt väga soodsa hinnaga, kuid hinnatõusu nägemiseks peame ära ootama nafta hinna kerkimise.

Kuu graafik – Brazil Ibovespa indeks

Finantsturgude väljavaade

Novembri lõpus toimunud privaatpanganduse foorumil tutvustasime finantsturgude väljavaadet aastaks 2026. Tervikuna oleme aktsiatesse neutraalselt positsioneeritud, kuid kiire hinnatõusu ja kallite hinnatasemete tõttu eelistame eelmise aastaga võrreldes USA aktsiate osakaalu vähendada. Samal ajal teeme muudatusi ka sektorite vahel ning oleme alustanud USA tehnoloogiasektori aktsiatest teenitud kasumi farmaatsiasektorisse suunamisega.

Tervishoid on ainukene sektor USA-s, mis ajalooliste numbritega võrreldes on soodsa hinnatasemega. Pikaajaliselt toetavad tervishoiu valdkonda rahvastiku vananemise megatrend, krooniliste haiguste leviku suurenemine ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse kasv arenevas maailmas. Suuremate farmaatsiaettevõtete bilansid on tugevad ning sektor on vähem mõjutatud majandustsüklitest.

Möödunud aastaga võrreldes oleme pisut optimistlikumad Jaapani ja Euroopa aktsiate väljavaadete osas. Jaapanit toetab uue peaministri rahanduspoliitika ja Saksamaad riigi planeeritav suur investeerimisprogramm. Dollari kursi langus ja soodsamad suhtarvud avaldavad positiivset mõju arenevate turgude aktsiatele. Kõige suuremat kasvupotentsiaali näeme Põhjamaade ja Baltikumi aktsiaturgudele, mida toetavad paranevad makronäitajad, väiksem võlakoormus ja odavamad hinnatasemed.

Kinnisvaraturu osas olime juba möödunud aastal positiivsed, kuid oodatud hinnatõus jäi geopoliitiliste murede tõttu toimumata. 2026. aastaks pole me enda väljavaadet kinnisvara osas muutnud ning usume, et soodsamad intressimäärad ja aeglaselt paranev tarbijausaldus toob peagi ostuhuvi sektorisse tagasi.

Võlakirjade puhul oleme järgmise aasta osas ettevaatlikud valitsussektori võlakirjade osas, sest riikide kõrged võlakoormused muudavad antud väärtpaberid riskiga kaalutult vähematraktiivseks. Valdava osa võlakirjaportfellist plaanime investeerida investeerimisjärgu ettevõtete võlakirjadesse, mille riski-tulu suhe on parem. Ettevaatlikud oleme ka investeerimisjärguta kõrge tootlusega võlakirjade osas, kus eelistame võtta ainult lühiajalisi positsioone.

2025. aasta staar oli kahtlemata kuld, mille tootlus ületas ka enamikke aktsiaturge. Oleme kulla osas endiselt positiivselt meelestatud, aga kiire hinnatõusu tõttu vähendame portfellides pisut selle osakaalu.

2026 saab olema aasta, mil hakatakse rohkem austama ettevõtete fundamentaalnäitajaid. Investorid hakkavad rohkem uurima firmade bilansse, kasumiaruandeid ja juhtkondade pikaajalisi plaane ja otsuseid. Investorina tasub olla sõber suurepäraste ettevõtete aktsiatega ja lasta ajal oma töö teha. See tagab parema une ning aitab keerulised ajad paremini üle elada.

Artikli autor Tarmo Tanilas on Swedbanki privaatpanganduse strateeg. 

Käesolevat teavet ei tohiks käsitleda investeerimissoovituse või -nõustamisena ega kutsena osta või müüa väärtpabereid või teha muid tehinguid. Investeeringu väärtus võib ajas nii kasvada kui ka kahaneda. Mineviku tootlus ei viita sarnasele tootlusele tulevikus. Välisvaluutas denomineeritud väärtpabereid mõjutab valuutakursside muutmise risk, mis võib vastavate väärtpaberite väärtust nii kasvatada kui kahandada.