Kuidas tulla toime rahamuredest tingitud ärevusega?

Nüüdseks on elektri- ja gaasi hinnatõusu rallile lisandunud ka kütuse ja toidukaupade hinnatõus. Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus tellimusel hiljuti läbi viidud küsitlusest selgus, et 70% inimestest muretsevad pärast Ukraina sõja algust oma pere rahalise toimetuleku pärast ja 86% inimestest arvab, et Eesti majandusolukord läheb halvemaks.

Mure ja ebakindlus majandusliku toimetuleku ees on praeguses olukorras mõistetav, kuid meelerahu aitab suurendada, kui oma rahaasjad on läbi mõeldud.

Teadmatus tekitab ebakindlust

Teadmatus, kas sel kuul vean palgapäevani välja või mitte, tekitab ebakindlust.

Keerulistel aegadel on eriti oluline alustada pere eelarve koostamist. Teadmine, et kuu alguses on pere eelarve läbiarutatud ja n-ö paberil kirjas vähendab igapäevast muretsemist. Kui ka peaks tekkima ootamatu kulu, siis on võimalik eelarvest kohe järele vaadata, missugust teist kulu on selle arvelt võimalik vähendada ja väljaminekuid teisiti planeerida.

Eelarve koostamisega alustades on oluline panna kirja kõik tulud, sh lisaks palgale ka toetused ning alles seejärel on võimalik hakata planeerima kulutusi. Kulud võib jagada kaheks: vältimatud kulud nagu eluasemega seotud kulud ja toit ning välditavad kulutused, nt meelelahutus ja mugavusteenused. Viimased on need, mille pealt on võimalik raha kokku hoida.

Üheks suureks kuluallikaks eelarves on ka toit ning seda kulu ei saa küll ära jätta, kuid on võimalik vähendada. Sageli muutub toidukulude vähendamisega menüü ka tervislikumaks ja keskkonnasäästlikumaks, sest välja tuleb jätta kallimad tooted nagu poolfabrikaadid ja valmistoit.

Säästmine ei pea olema igav

Pere eelarve planeerimisse võiks kaasata ka lapsed. Lisaks nende teadlikkuse kasvule, kui palju kulub raha näiteks elektrile ja toidule, on nad hasartsed pakkuma mängulisi ideid, kuidas raha kokku hoida. Nt võite peres korraldada kinno minemise asemel koduse kinoõhtu, toidu tellimise asemel kogu perega valmistada mõne eksootilise roa.

Ka paljudel täiskasvanutel tekkib säästmise entusiasm, kui esimesed säästud on kogutud ning kasvanud on enesekindlus, et ka väikse sissetulekuga on võimalik raha kõrvale panna.

Poodi minnes jäägu emotsioonid koju

Vaimne seisund avaldab mõju ka ostukäitumisele ning emotsiooniostlemine pakub heaolutunnet, kuid emotsioonidest ajendatud ostlemine toob kaasa planeerimata väljaminekud. Rahapuudus tekitab stressi ja ärevust, mis omakorda käivitab uue ostlemise. Nagu paljude teistegi vaimse tervise probleemide puhul aitab, kui probleemi endale teadvustada. Emotsiooniostlemise võiks proovida asendada mõne teise rahuldust pakkuva tegevusega nagu sõpradega suhtlemisega, liikumisega, käsitööga, aias nokitsemisega vms.

Emotsiooniostuks võivad olla ebavajalikud esemed allahindluselt, aga ka igapäevased mugavustooted. Emotsiooniostud on enamasti odavad, kuid kui need on sagedased, siis moodustavad need lõpuks eelarvest suure osa. Näiteks ostes igal tööpäeval ühe valmissmuuti hinnaga viis eurot, kulub ainuüksi smuutile kuus üle saja euro.

Suvel on lisaraha teenimiseks rohkelt võimalusi

Kui tekib soov või vajadus lisasissetulekuks, siis tuleks mõelda, missuguseid olemasolevaid oskusi ja teadmisi saaks lisaraha teenimiseks kasutada. Samuti tasuks hinnata, kas omatakse vara või asju, mida igapäevaselt ei kasutata või ei vajata ning mida saaks lisaraha teenimise eesmärgil müüa või välja rentida. Näiteks riideid, mida keegi ei kanna, laste mänguasju, mida keegi enam ei vaja, või seisab nurgas hoopis trenažöör, mida ei ole juba aastaid kasutatud? Seismisega nende väärtus ajas ei kasva. Suviti toimuvad mitme pool üle Eesti linnaosadepäevad ja -festivalid, mis pakuvad head võimalust asjade müügiga lisaraha teenida ja koju rohkem ruumi saada.

Suuremates linnades on populaarseks lisaraha teenimise viisiks kuller- või taksoteenuse pakkumine. Levinud on ka erinevad majapidamistööd, laste hoidmine, remonditööd või hoopiski  marjade ja seente korjamine müügiks.

Suvisel ajal elavneb ka toidu- ja majutussektor, kuhu vajatakse nädalavahetustel või õhtuti abikäsi. Lisatöö tegemiseks leiab võimalusi nii sotsiaalmeediast kui ka veebist, nt portaalist goworkabit.ee

Häid nõuandeid säästmiseks ja lisatöö leidmiseks leiad ka Facebooki grupist Kogumispäevik ja kuulates samanimelist podcasti.

Artikkel on avaldatud Kodu&Aed ajakirjas.