Uuring: kolmandik elanikkonnast peab end keskklassi kuuluvaks
Kolmandik Eesti elanikest peab end keskklassi kuuluvaks, selgus Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi viidud uuringust. Kõige olulisemaks keskklassi iseloomustavaks tunnuseks peetakse isikliku eluaseme omamist. Keskklassi kuuluvaks peetakse 1800–2400 eurose netosissetulekuga inimesi.
Keskmisest sagedamini liigitavad end keskklassi ja jõukamatesse klassidesse kuuluvaks noored vanuses 18–34. Madalama keskklassi ja vaeste hulka kuuluvaks loevad end keskmisest sagedamini 50–70-aastased.
33% Eesti elanikest peab end keskklassi kuuluvaks, võrreldes 2018. aastaga on selliste inimeste osakaal kasvanud 4% võrra. Ennast vaeseks liigitavate inimeste osakaal on mõnevõrra langenud: kui 2018. aastal pidas end vaeseks 14% inimestest, siis 2022. aastal 10% vastanutest.
Jätkuvalt peab kõige rohkem inimesi (51%) end madalamasse keskklassi kuuluvaks. Kõrgema keskklassi ja jõukate hulka kuuluvaks peab end 6% elanikkonnast. Neis numbrites ei ole nelja aastaga suurt muutust toimunud.
„Suurem keskklass panustab majanduskasvu läbi rohkema tarbimise ja investeeringute. Samuti peaks tugev ja suur keskklass aitama kaasa demokraatlikule ja mittepopulistlikule riigijuhtimisele,“ ütles Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
68% Eesti elanike arvates iseloomustab keskklassi kõige paremini isikliku eluaseme omamine ning selle tähtsustamine on nelja aastaga oluliselt (12%) kasvanud. Järgmiseks kriteeriumiks (39%) on igakuiste lisakulutuste tegemise võimalus pärast nii-öelda kohustuslike kulutuste tegemist. 33% uuringus osalenutest leidis, et keskklassi iseloomustavaks tunnuseks on võimalus lubada endale uue või vähekasutatud auto ostmist. Sama palju leidis, et keskklassi tunnuseks on võimalus lubada endale puhkust välismaal vähemalt kord aastas.
Isikliku eluaseme omamine on kõige olulisemaks keksklassi tunnuseks kõigis rühmades. Mitte-eestlaste seas on tähtsuselt teisel kohal olevaks tunnuseks võimalus lubada endale uue või vähekasutatud auto ostmist ning kolmandaks võimalus lubada endale vähemalt kaks korda aastas puhkust välismaal. Nooremate vastajate hulgas oli keskklassi olulisteks tunnuseks 3–6 kuu sissetulekuga võrdväärsete säästude omamine ning võimalus võtta vabalt laene või muid võlakohustusi ja nende eest tasuda. Madalama isikliku sissetulekuga inimeste jaoks oli keskklassi tähtsuselt teiseks tunnuseks võimalus lubada endale puhkust välismaal vähemalt kord aastas.
Uuringus osalenute arvates võib keskklassi kuuluvaks pidada inimest, kelle netosissetulek jääb vahemikku 1800–2400 eurot. 2018. aastal peeti keskklassi kuuluvaks inimest, kelle netosissetulek jäi vahemikku 1450–2200 eurot. Uuringus osalenud arvasid, et keskklassi võiks kuuluda 31% Eesti elanikest.
Uuringus osalenute hinnangul saab keskklassi kuuluvaks pidada neljaliikmelist peret, kellel pärast vajalike ostude, maksude, maksete ja muude vajalike kulude maha arvamist jääb igakuiselt kätte 970 eurot. 2018. aastal oli selleks summaks 940 eurot.
„Keskklassi sissetulekute piirid on tegelikult oluliselt madalamal. Eestis võiks keskklassi kuuluda inimesed, kelle netosissetulek jääb 700-1700 euro juurde. 2000-eurose sissetulekuga inimesed kuuluvad Eestis pigem jõukate hulka. Eluaseme ja auto omamine ning reisimine on üsna levinud ja ei näita otseselt keskklassi kuulumist,“ ütles Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Vaata kogu uuringu esitlust: Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse infohommik – Eesti keskklassi uuring 2022 – YouTube
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellitud uuringu viis läbi Norstat 2022. aasta juunis. Uuringus osales 1001 inimest vanuses 18–74 eluaastat.
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus on loodud 2010. aastal eesmärgiga toetada inimesi majandusotsuste tegemisel, jagada teadmisi rahaasjade korraldamisest ning aidata kaasa finantskirjaoskuse edendamisele Eestis.
